Suvised liigud

Mul on naabritega kahepeale eramaja. See tähendab seda, et neil on ülemine korrus ja meil siis pojakesega alumine. Meil on ka aed, mis on mõtteliselt pooleks joonistatud. Sellest kujutletavast piirist me tavaliselt üle ei astu.
Minu naabrid on korralikud aednikud - nad niidavad tavaliselt kaks korda nädalas muru, ükskord toimub see kindlasti pühapäeva varahommikul. Tegelt ma ei nurise selle häiriva müra üle, sest ma olen veendunud, et nad ei tee seda minu kiuste vaid lihtsalt sellepärast, et neile pakub naudingut see mõnus suvine puhkepäeva hommik just selleks veitsa mürarohkeks tegevuseks.
Arvan, et mu naabritele ei meeldi ka palju asju, mida mina teen. Minus puuduvad igasugu aedniku anded ja tahted. Mulle meeldib vahel oma sõpradega koos rullida ennast poolemeetrise heina sees - teha omi radasid ja hiljem seal luurekat roomates mängida - kõrrelised ninasõõrmeid kõditamas. Kah ei ole mul ühtegi rohitud ilupeenart. Veitsa on küll põõsaid, mis kevadeti õitsevad, nagu näiteks erinevat sorti sirelid, jasmiinipõõsad, mingi kevadine lummutis, mis ajab endale enne lehti erkkollased õied külge ja hunnik kibuvitsapõõsaid - erinevate värvidega. Minu õde, kes on roosikasvataja, nimetab neid peene nimetusega - pargiroosideks. Aga üldiselt meenutab minu aiapool, eriti võrreldes mu naabrite noobli aiapoolega, ühte metsakasvanud heinamaad. Aga minule ja mu sõpradele meeldib seal aegajalt pikutada lõkke ääres, sest mainiks ka veel seda, et peale lõkke puuduvad mu aias igasugu aiamööbli moodi asjandused. Istuma ja lebama peab ennast sättima ümber lõkke alati miljonitele tekkidele, magamiskottidele ja patjadele, kuhu on ennast hiljem soojadel suveöödel alati jube mõnus rulli keerata ja magama jääda. Negatiivne pool hommikuti võib olla ainult see, et kui sa ennast viletsasti teki sisse oled rullinud, siis on su küljealuse mõningad sipelgad ära näksand - need, kelle harjunud marsruut täpselt sinu kõhu alt läbi on juba aastaid käinud.
Aga mis see paar kupla ikka teeb.
See nädalavahetus olid minu aias minu lubade ametlikud liigud. Kuna viimane number oli viis, siis piirdusime minu poolt algselt vähemalt viie liitri viinaga, mida hiljem sai vastavalt vajadusele ka täiendatud. Sai ennast jällegi rullitud nii pimedas, kui ka valges muru peal. Sai tehtud majakõrgune lõke ja istutud vaikselt hõõguva tuhahunniku ääres. Sai tehtud nalja ja filosofeeritud. Sa ka velodega kimatud saarele ja sukeldatud sellistesse sügavustesse, et hiljem üllatusega leidsin oma hambavahelt veitsa järvemuda ja vetikaid. Sai soenguid lõigatud ja niisama õilmitsetud päikese ja hea muusika taustal. Tore oli. Loodan, et mu naabrid on kah minuga ühel meelel. Hommik leidis meid magamas ühtse perena mu heinamaal kookonites. Arvan, et kõik olid rahul, isegi sipelgad, kelle radu me häirisime.