Sest pole seda ammu teinud. Aga samas ei ole kah midagi huvitavat rääkida. Igav igapäevane elu. Rutiin. Vaev ja viletsus. Auto jälle streigib. Mingi pihustite jama nagu eelmine kordki. Ja iga hommik vajab üks kumm pumpamist. Parandada kummi ei viitsi ja ei ole aega. Sest varsti talvekummide aeg. Ja tegelikult oleks ka uue auto aeg ammuilma.
Sõdin D2D-ga. Lihtsalt sellepärast, et mul on igav ja ka sellepärast, et viimaks ometi on mul viitsimist tänu igavusele õiglust ja korda maksma panna. Sõdin nendega niikaua, kuni nad seda ka tunnetavad ja tajuvad, et mulle on liiga tehtud ja muudavad minu situatsiooni pärast oma protseduurireegleid. Sest selgus, et see häbematu kuller, kes minu kodus mind une pealt togis, oli siiski D2D töötaja.
Oleme pidevas kirjavahetuses pärast seda intsidenti kodanikuga nimega Olle Koop. Viimane kiri, mis ta saatis mulle, oli järgmine:
Kulleri seletuskirja põhjal:
"Juba mitmendat korda Pedja 8a aadressil tähitud kirja viima minnes, seekord õhtupoolikul, nägin, et toas põles valgus. Kui mitmekordse koputamise peale keegi ei vastanud, märkasin, et võti oli väljaspool ees. Lükkasin ukse praokile, toas mängis kõvahäälselt televiisor. Kuna arvasin, et seetõttu koputamist ei kuuldud, hõikasin mitu korda ilma lävepakku ületamata. Korraga ilmus kusgilt toast naisterahvas, kes püüdis mind peapidi ukse vahele jätta, mis oleks tööõnnetusega lõppenud. Verbaalset kontakti ma esialgu ei saanud, kuna ta pidevalt rääkis politsei kutsumisest, tormas telefoni tooma jne. Mina seisin kogu aja koridoris, uks oli lahti. Telefoniga tagasi tulles oli ta veidi rahunenud kuulas ära minu sinnatuleku põhjuse, haaras kirja, vaatas, ütles et Marge Helvikut ei ole ja hakkas jälle politsei numbrit valima, mille peale mina lahkusin."
Kahjuks on D2D-l võimatu tagant järgi välja selgitada kuidas asjade käik tegelikult oli kuna kahe poole ütlused ei ole täiesti kattuvad.
Vaatamata sellele tegime kullerile märkuse ning teavitame ka kõiki teisi oma kullereid uuesti üle, et mitte mingil juhul ei tohi kuller kutsumata eraisiku ruumidesse siseneda kuna sellisel juhul on täiesti õigustatud politsei kutsumine ning olukorra fikseerimine.
D2D ei ole kunagi soovitanud, soovinud ega lubanud oma kulleritel eraisikute ruumidesse kutsumata siseneda, seega kui selline asi peaks tõesti aset leidma on tegemist kulleri omaloominguga ning politsei kutsumine sellisel juhul on täiesti kohane.
Täname seejuures, et meiega ühendust võtsite ja selle teema tõstatasite, see annab meil võimaluse olenemata antud juhuse täpsest käigust, teha lisaennetustööd selliste juhuste vältimiseks.
Omalt poolt võin lisada, et minu 10 aastase postitöö kogemuse juures on see alles teine kord kui üldse sellise sisuga pretensiooni olen kohanud.
Seega võin käsi südamel kinnitada, et selline asi pole kindlasti mitte mingil juhul tööprotsessis vähegi märkimisväärsel määral esinev "praktika".
Lugupidamisega,
Olle Koop
D2D OÜ juhatuse liige
tel 6 059 850
Tegin kodanik Koobile ka selgeks, et selline vabandus ei ole mulle mokkamööda ja kulleri seletuskirjas esineb paljusid vastuolulisi fakte.. eks näib, vaidleme edasi. Vaatab, kes peale jääb - kas Vestmann või Piibeleht.
Nädalavahetusel käis mul külas mu noorus- ehk lapsepõlvesõbratar Eve. Poldki teda ammu trehvanud.
Mina, kes ma isegi ei oska kuusepuudki joonistada, olen täitsa kade. Sest inimesed, kes on näinud seda kiiruga pastapliiatsiga tehtud kriipseldust väidavad, et pilt on täiesti äratuntav.
Siis mängisime ka pokkerit. Sest pokkerit inimeste vahel (mitte kasiinos) on mõnus mängida. Üks žetoon väärtuses 1 kroon annab sulle võimaluse lõbutseda oma sõpraderingis terve õhtu maksimaalse kaotusega saja eesti krooni ringis. Aga lõbu on laialt. Sest kasiinos diileri vastu mängides ei saa sa pluffida. Ammugi mitte pokkeriautomaadi taga. Aga oma kodus väikest pahelist mängupõrgut pidada on vahest täitsa lõbus.
Ja veel üks uudis! Ostsin endale uue vägeva laiekraan monitori koos uue vägeva digitaalse videokaardiga. Olen jube uhke, sest nüüd näen maailma palju roosamate prillide läbi, kui enne.
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar