Kenasti oma tööpäeva lõpetanud, hispaania keele kursalt tagasiteel tipptunni kadalipu läbinud, jõudsin lõpuks oma koduselverisse, kust oli plaanis osta paar söögiasja, et kiiresti koju kribada.
Hullu Meelne, mis toimus Selveris! Kohutaw! Hetkeks tekkis mõte, et on jõululaupäeva eelne päev või krt teabmis püha. Järjekorrad ja tunglemine oli meeletu. Olin plokkis ja alles peale mõnda aega taipasin, millega tegu, kui nägin reklaamsilte. Kõikseekaup ca 10, 20 või 25 krooni väärt, mis oli laotatud miljonitesse kastidesse, kus sobrasid igat masti inimesed, ka väga soliidse välimusega pealtnäha. Aga nende käitumiskombed sarnanesid sajapealisele loomakarjale, kellele on ette visatud väike ämbritäis sööta. Kõik tahtsid saada manti, mis maksab 10 eeku tükk. Kõikide kärud olid seda manti täis. Silma hakkasid mingid pikavarrelised nõukaaegsed saunaharjad, millega mu vanama oma selga pesi ja muu sarnane trään. Üldiselt üritasin massi vahelt läbi põigelda, et oma hakkliha, piima ja veinupudeli juurde jõuda. Õnnestus mul see kah, tagajärjeks vaid mõni sinikas jalgadel, mille tekitas mõni eriti agressiivne ostuhull oma käruga rammides.
Uhh, jõudin poest välja ilma suuremate viperusteta, kuna oli nii palju oidu, et ei seisnud ära kilomeetriseid kassasabasid allkorrusel, vaid kobisin oma korviga üleskorrusele parfümeerialetti.
Ja ehhee, siis, kui olin kõmpinud poelaksust veitsa uimasena oma auto asukoha juurde, juhtus selline asi, et mu tuttuus auto ei avanenud puldist. Kurat! Vajutasin ja vajutasin ja togisin ja raputasin linke. Vandusin ja tagusin kergelt tossuga vastu rattakummi. Panin oma poekoti maha, et pidada kerget puhkehetke, ise kindlas veendumuses, et puldi patakas on tühjaks saanud ja on vaja koju kõmpida tagavaravõtmete järgi. Ja siis silmasin OMA autot, mis asetses täpselt selle mitteavaneva auto kõrval ja nägi välja nagu mu auto kaksikvend. See tähendab - täpselt sama automark, värvus, sama tumedad klaasid, samad veljed.. jumal tänatud, et mulle peale ei satutud sellel hetkel, kui tagusin jalaga võõra auto rehve ja rebisin ukselinke. Kiiresti ja suht häbeliku moega hüppasin oma masinasse ja lasin sealt ruttu leebet.. just õigel momendil, sest peeglisse vaadates tuvastasin, kuidas mu naaberautoomanik just saabus oma auto juurde oma käruga (mis oli kindlasti täis kümnekrooniseid üllitisi).
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar