vahi vanalinna!

Hea seltskond ja palju nalja.. tavaliselt purjuspeaga.. naljakas ja tore on alati. Isegi, kui sa käid kinos ja vaatad Brünot, mis iseenesest ei ole naljakas aga sa mäletad filmist seda, et sa naersid... kah naljakas. Ka see on tore ja natuke naljakas, et üle paljude aastate satud sa kenal sügispealelõunal kinosse nimega "Kosmos" - müstika lausa.


Teed aega parajaks vanade purskkaevude ääres, olles eelnevalt ostnud kahekümneviie krontsased kinopiletid ja mis kõige naljakam, rüüpad viina ja tunned ennast selles kesklinna halajstusel hästi, koos oma sõprade ja oma täiskasvanud pojaga. Mhmm naljakas, neh. Tegelikult oli see film ikka paras jama, kui tagantjärgi meenutada..

Aga teekond jätkus edasi läbi tavaliste ja koduste radade täiesti tuttuuele Vabaduse Väljakule, mis mulle meeldis. Mitte küll selle popi ja rikkis samba pärast vaid see raffas, kes seal ennast vabalt tundis sellel vabal väljakul.

Nagu meiegi.

Esialgu paelus mu pilku üks väike heledapäine poisike, kes viskas oma hundirattaid tunneliäärse trepi veerel. Siis hakkas kogunema Tallinna linnapildi jaoks veitsa harjumatu rahvas, kaenlas trummid ja eriskummalised pillid, mida õnnestus ka endal hiljem taguda ja täristada. Sest nad ei olnud kadedad oma elamuste jagamisega.

Ja siis - päikeseloojangulisel tuttuuel vabaduse platsi plaaditud põrandal algas võitlustants nimega Capoeira. Lõuna-Ameerika rütmide saatel tegid oma akrobaatilisi trikke täiskasvanud mees ja väike heledapäine poiss- vääneledes ja hüpates üle üksteise, lüües nii jalgade kui kätega tantsurütmis vastu teineteise kehaliikmeid, kuid siiski mitte puudutades üksteist. Paarid vahetusid, järgmisena kaklesid-tantsisd kaks noorukest tüdrukut. Rahvas plaksutas ja võnkus kaasa. Mingi Brasiilia kräsupea oli minu märkamata haaranud mul käest ja põristas sellega nüüd oma trummi. Mingi hetke pärast tegin seda juba ise.

Vahetult enne päikeseloojangut haarati pillid kaenlasse ja põrutati mööda Harju tänavat Raekoja platsile, kus jätkus etendus juba täiskasvanud meeste vahel.

... kuni saabus sügispimedus.

Aga meie õhtu lõppes DM uues baaris, mille leidsime täiesti ehkupeale. Saladuskatte all võin öelda, et selles kohas jõin esimest korda oma lapsega koos tequilat.