niisama

Mõtisklesin täna, mis siis saaks, kui võidaksin lotoga miljon eurot. Mhmm, suur summa tundub teine olevat, hetkelised rahamured oleksid kõik olematud. Aga neid võlgu-järelmakse ja liisinguid polegi nii palju. Ja mis siis edasi..? Sõidaksin uhke kaarega tööle ja paneksin lauale lahkumisavalduse..? no ma ei tea.. võib-olla. Ostaksin uue ja uhke maja? Eii.. kindlasti mitte. Siit oma kodust ma ära kolida ei taha. Fantaasia hakkas kohe lokkama.. et milliseks ja uhkeks ja ilusaks ma oma praeguse kodu ehitaks.. torud teeks korda ja korraliku kütte paneks sisse. Palkaks aedniku, kes minu eest mullas songiks ja teeks mulle mu Aasia stiilis iluaia (kiiks, mis mulle mu viimase reisi ajal pähe lõi). Ostaks endale suure akvaariumi ja palkaks inimese, kes hoolitseks mu kalade eest siis, kui olen oma pikkadel reisidel. Sest siis saaks ju reisida! Just ja jubepalju. Muudkui reisiks ja suveks tuleks oma ilusasse koju, kus mul toas hiigelsuur akvaarium ja õues Aasiastiilis aianurgake purjeriidest mitmeinimeste kiikedega, kus nii hea sõpradega vaiksel suveõhtul veini juua. Või viina. Või lihtsalt kirsimahla.. ja siis velotaks saarele ujuma. Kuulaks head muusikat, piisavalt kõvasti aga mitte nii kõvasti, et naabreid väga häiriks. Arvan, et kui seda mitte tihti teha, siis ei kutsu nad ka politseid öise rahurikkumise pärast. Äkki aitaks ka väike altkäemaks.
Aga ma ei võida lotoga vist niipea aga sellest pole kah väga hullu. Võib-olla ongi parem, et see, mis sa saad, on higi ja vaevaga välja teenitud ja siis oskad seda paremini hinnata. Naudid rohkem või nii. Sest tean ka mina oma minevikust, et kergelt saadud raha kipub kuidagi kiiresti kusagile mutiauku kaduma. Aga.. tegelikult võiks see lotovõit ikkagi tulla..
Erinev eelmistest aegadest on see, et inimesed on viimasel ajal hommikust õhtuni rakkes oma igapäevase leiva teenimisega. Ei ole nagu enam üldse aega lõbuks. Enamustel. Muidugi on ka erandeid. Minagi rabelen mõrtsukgraafikuga. Ja saatus kah mängib vingerpussi - sel nädalavahetusel oskasin endale mingi tõve kaela saada ja just siis, kui olid nii kenad lõbutsemise plaanid tehtud.
Aga tegelikult see "masu" võiks nüüd küll oma otsi koomale tõmbama hakata. Sest tahaksin niiväga viibida inimeste seas.. - kelle majad pole pangale panditud ja kes ei vaevle hiiglasuurte kodu- ja tarbimislaenude küüsis. Tahaks endisi aegu tagasi, kasvõi selliseid, kui enamus inimestel ei olnud eriti raha aga nad ka ei muretsenud eriti selle pärast.
Oi, nüüd tuli üks ilus ja vana lugu meelde, mida enne just kuulasin. See muidugi ei lähe eelneva teemaga üldse kokku aga ma ikkagi proovin selle youtubest üles leida.



Kui inimene põlvneb ahvist, miks tal siis kananahk ihule tuleb?