Seisan oma sõbrannaga keset oma räämas hoovi ja räägin, kui räämas see ikka on.. et kuipalju ma pean nüüd vaeva nägema, et see korda saada ja millised ja millised plaanid mul on. Ja kuidas ma seda kohe tegema hakkan.
Helen naerab.
Peale roostes ja hallitunud grilli keldrist välja vedamist ja selle puhtaks küürimist otsustasin oma koristustööd edasi lükata.
Helen muigab.
Grillime liha, kana ja vorstikesi. Lõigume muruplatsil tomatit ja sibulat. Mingi aja pärast kutsume külalisi.
Muidugi nad tulevad.
Joome viina, siidrit ja rummi. Paneme aknale kõlarid ja kuulame head muusikat. Vedeleme madratsitel ja tekkidel miljonite patjade keskel. Viskame vaimukusi ja naerame ise nende peale.
Lõbus on.
Mingi aja pärast tassime kõik kokkukorjatud oksaprahi lõkkesse. Lõke on peaaegu majakõrgune. Me teame, et selline tegevus on keelatud, kuid see meid ei häiri sellel momendil. Sest majakõrgune lõke on lahe.
Siis tulevad kurjad naabrid, kes ähvaradavad kohe politsei kutsuda, kui muusikat kinni ei pane.
..midagi ei ole muutunud..
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar