esmaspäev

Koosolek. Iga esmaspäev. Tavaliselt arutame asju ja vahel vaidleme nii, et maa on must.
Sellel esmaspäeval aga valdas mind mingi apaatsus. Kuulasin poole kõrvaga ja sirutasin oma jalad välja. Võrdlesin oma pahkluid, mis olid kenasti ühtemoodi paistes nagu seajalad. Haigutasin salaja nii, et keegi ei näinud. Mõtisklesin, et kui tore oleks alla õue longata kohvitass käes ja suits ette panna.
Mingi hetk süvenesin jututeemasse ja sain aru, et meile kõigile on püstitatud palju koduseid ülesandeid. Kuni järgmise esmaspäevani on aega need välja genereerida. Palju häid mõtteid on vaja ette laduda! Oi kurat!.. ja mulle meenus sellel hetkel ainult üks anekdoot nõukaajast..

Moskva lähistel kolhoosis surid lehmad. Niimoodi massiliselt, iga päev mitmeid ja mitmeid. Kolhoosnikud ise jube närvis ja nõutud. Seadsid siis sammud pealinna poole, et Leonid Iljits Breznevi käest nõu küsida. "Lehmad surevad seltsimees Leonid Iljits, mis teha?" Breznev sügab ja sügab kukalt oma kümme minutit ja ajab näpu õnnelikult püsti: " minge koju, pange kõik elusad lehmad ritta ja joonistage nende ette maha suur punane ring."
Noh, kolhoosnikud lähevad siis oma kolhoosi tagasi ja teevad kõik nii, nagu riigijuht soovitas. Aga ei mingit tolku - lehmad ikka surevad nagu hullu. Nädala pärast jälle siis võtavad õnnetud kolhoosnikud sama teekonna jalge alla. "Seltsimees Breznev, punane ring ei aidanud, lehmad ikka surevad." Breznev jälle mõtleb ja vastab: "rivistage üles kõik allesjäänud lehmad ja joonistage nende ette suur punane kolmnurk."
Rõõmsad kolhoosnikud ruttavad koju ja teevadki nii.. aga ei mingit tolku - viimasedki elusad lehmad kärvavad maha.
Lähevad siis jälle õnnetud kolhoosnikud oma riigijuhi juurde jutule. "Seltsimees Leonid Iljits, ei aidanud ka punane kolmnurk, kõik lehmad on surnud.." Breznev vangutab pead: "0i, kui kahju.. ja mul oli ju veel nii palju häid mõtteid..!"