Olen väga, väga skeptiline Naine hetkel - mis puudutab meeste ja naiste vahelisesse suhetesse. Ma tahan olla Naine suure algustähega. Aga ma ei saa siiski aru, kas see on hea või on see halb.
Mind huvitab just see, kas tahan olla täiesti iseseisev ja üksi oma probleemidega või tahan sinna kaasata omale partnerit, kes seda elutrianglt minuga jagaks. Mismoodi ma peaksin oma valiku tegema? Kes oleks see õige ja ainus partner, kui ma olen otsustanud nõndaviisi - selle vahekausi kasuks?
Kindlasti peaks see tegelane olema Mees, sest olen absoluutselt ja kindlalt hetero. Aga milline mees?
Välimus.. mhmm.. see ei ole niiväga oluline. On olemas mõned ja tähtsad kriteeriumid - ma arvan, et need on paljudelgi naistel. Minu mees peaks olema tark, huumorimeelne ja muusikaarmastaja. Tema peamine ülesanne minu suhtes oleks see, et ta oskaks mind igasugustes olukordades naerma ajada ja ta aitaks mind välja tulla rasketest olukordadest - seetõttu, et ta on tark ja positiivse mõtlemisega. Just aitaks, kui on vaja - oma nõuannete näol ja vaimujõul, sest mina ju tahan olla iseseisev naine. Jube keeruline on olla minu jaoks minu Mees. Tüüp, kes ei tohi mulle närvidele käia aga samas ma ei taha ka talle närvidele käia - tahan, et ta võtaks mind tervikuna, nagu ma just olen - raske pagas tegelikult. Ja veel viimane - neljas faktor - ta peab olema voodis hea, just selline lahe, kellega on hea ja lahe.. ja veelkord hea. Kellega oleks loominguruumi. Ja kes oskaks võtta kaissu.
Džiisas, sellist meest ei ole ju olemas!
Minu tutvusringkonnas on palju lahedaid meestsoost tegelasi. Keda isegi võiks kaudselt nimetada sõpradeks. Oma pika elu jooksul on jooksnud sisse paar vimkat, kus olen astunud vahekorda niiöelda oma meessõbraga. Tavaliselt purjuspeaga ja mitte tagajärgedele mõeldes. Tundes inimest juba aastaid ja saades temaga läbi enne seda saatuslikku päeva nagu semu.
Sõprade seksiga kaasnevad tunded ja pagas ja keegi saab alati haiget. Sellisel õhukesel jääl ei ole mõtet käia. Pigem uisuta ilma uiskudeta konarliku maa peal.
Aga kust siis leida omale Mees, kes oleks elukaaslane ja sõber ja kuradima seksikas?
Mina seda vastust praegu ei tea. Äkki oskab keegi nõu anda? Oma tutvusringkonnast kindlasti mitte ei leia. Ööklubidest - välistatud. Äkki mööda laia maailma ringi trallates? Aga äkki tõesti jookseb ka magavale kassile hiir ise suhu?
Aga kui su latt on niiii kõrgel - kui suur protsent on see, et juhtuks nõndaviisi? Vastan ise - nullilähedane.
Nonii - leidsin mingi aeg tagasi igivana ja vettinud pildi oma Lapsepõlvest. Oma kunagisest abikaasast/lapseisast ja minust. Aasta oli siis vist 1988. See oli see aeg, kus ma ei saanud veel aru mittesittagi. Aga tegelikult ei saa seda ka mulle pahaks panna. Sest ma olin veel loll, noor ja roheline. Aga kes ütleb, kus on see piir, mis on lolluse ja tarkuse vahel, mis puudutab armusuhteid?
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar