Aga tegelikult on suht ükstapuha. Peaasi, et sõber oleks kaasas ja päike paistaks päeval ja kuu öösel. Mõni täht võiks kah vilkuda. Grillimeistrid pole me mõlemad Annikaga, aga mingi käki ikka kokku keerasime. Käelihased valusad ujumisest, sest ujutud sai päeval ja öösel ja pikalt. Minu kaitseingel ikka hoiab mind, et ma ära ei ole siiani uppunud. Annika seevastu on ettevaatlik ja kaval ja ateist - ta ujub küll palju aga solberdab kalda lähedal - usaldab ainult iseennast. Annika on armas ja lahe. Aga mu jalad kah valusad - üks marraskil ja sinine igalt poolt ja teine vabsee longatav jalg siiani, kuigi nädal möödas. Muidugi oli mul vaja jälle kukkuda, aga olen sellega juba väga ära harjunud. Aitäh ka Mikule, kes andis mulle jälle oma jeebi, et ikka saaks asjadega saarele ööbima minna. Plaanis ikka oli minna kahekesi, aga järgmine päev käis meil kah üks kylaline, kes oli hämmeldunud saarevõludest. Muidugi oli raske koju tulla.. - minna oli palju lõbusam!
Ahh ja kalad lõid ööläbi lupsu seal saarel. Kes tahaks minuga kalale tulla?
Ahh ja kalad lõid ööläbi lupsu seal saarel. Kes tahaks minuga kalale tulla?
Ja läbiv lugu oli:
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar