Suvi kahaneb nii jubekiiresti, et hakkab lausa hirm. Sest nii palju asju on veel tegemata. Plaanisin käia ohjeldamatult sukeldumas, matkamas, purjetamas jne.. Olen neid tegevusi teinud õige vähe. Põhjus ka ju muidugi selles, et puhkust pole võimalik suvel võtta ja vabad on vaid nädalavahetused. Seda siis muidugi sellepärast, et on vaja talvel pikki reise korraldada.. mis on muidugi kah hea.
Aga tööl on suvel käia tüütu. Teen seda vastumeelselt. Kuigi üldiselt pole mul oma töö vastu eriti midagi, sest on ka palju hullemaid töökohti.
Seepärast ongi väga tähtis, et kõik vabad nädalavahetused tuleb ära sisustada väljasõitudega kusagile loodusesse. Või merele. Või näiteks Antslasse sõbrannale külla.
Lisaks nädalalõppudele saab sisustada ka oma õhtuid lühikeste väljasõitudega loodusesse. Näiteks soojadel suveõhtutel tuleb kindlasti käia ujumas jalgratastega. Männiku karjääri ääres on imeilusaid liivarandu. Aga ka nõukaaegseid traktoreid-kraanasid.

Samuti saab sügisel ka õhtuti seenel käia, mis on kah kena meelelahutus. Eriti, kui on kena sammaldunud seenemets ja sambla all pesakondades kukeseeni.
Nii palju kukeseeni nagu möödunud kolmapäeval, korjasin viimati väga varajases lapsepõlves. Ja puravikke.

Aga see ei olnud mingi salakoht, tegemist oli Soodla veehoidlat ümbritsevate metsadega. Ilus oli sealkandis.

Järve ääres olid ilusad rannakohad, kuhu saab panna oma telgi ja teha lõkke. Mis ei olnud ilus, oli praht, mille olid maha jätnud miljonid "inimahvid," kes ei saa aru loodusilu võludest. Ma ei saa aru, miks nad ei või oma laagriplatsi üles lüüa lasnamäe mikrorajoonide vahelistel tühermaadel, mida kutsutakse kena nimega "lollide maaks?" Sest neil ei ole ju vahet. Siis ei peaks nad ju kaugele sõitma ja bensuraha saaks kulutada näiteks viina ostmiseks. Sest näiteks see prügikott, mis on seotud järgneval pildil puu külge, ripub täiesti tühjalt ja põhi pole ka alt ära kukkunud, ise kontrollisin.

Ärge kunagi laenake oma autot Margele, kui ta tahab sõita Lõuna-Eestisse Kätule külla. Sest kummalisel kombel ei oska ta vastust anda mõlkide kohta, mis tekkisid Miku auto kapotile. Vastuse leiab ta alles siis, kui mitu päeva hiljem pildid oma fotokast arvutisse on tõmmanud.

Või oli see kass, kes need mõlgid tegi? Piinlik lugu igastahes..
Aga Antsla laada võlu on see, et ei peagi laadale minema, kui lähed Kätule Antslasse külla.

Sest Kätu on üliarmas inimene ja tal on ülihea külas olla. Tema ainus viga on see, et ta elab nii kaugel. Umbes nagu Londonis - kolm tundi sõitu.
Ja seal peaaegu teiselpool mandrit õnnestus mul üle mitme kuu näha oma õeraasukest. Hoolimata sellest, et elame küllaltki lähestikku.

Aga vahva on ka see, et juba ülehomme sõidame jahiga Prangli saarele.
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar