hambapastahaldjad

Eile õhtul käisin oma hea sõbranna Heleniga oma kunagisel töökaaslasel Rynnol külas.

Peale mõnda pitsi napsu ja väikest seltskondlikku vestlust kadus majaperemees salakavalalt külalistetoast. Algul kahtlustasime, et ta viibib tualettruumis, kuid pärast pikka ootamist hakkasime asja uurima ja avastasime ta magamistoas voodis norskamas. Mainiks ka veel seda, et enne meie saabumist oli ta juba kenakesti ennast purjakile tõmmanud.
Tundsime ennast mahajäetutena ja solvatutena. Minumeelest nii ei tehta - kõigepealt kutsud peened daamid enda juurde dringile ja siis hiilid ilma hüvasti jätmata salaja põõnama. Mõnda aega lõbutsesime isekeskis aga siis hakkas meil igav ja otsustasime ta puht kasvatuslikel põhjustel ära pasteerida. Nii nagu vanasti pioneerilaagrites tehti - ikka hambapastaga. Seda sai siis ka tehtud.
Istusime just itsitades elutoas, igati rahul oma sigadusega, kui tuiskas magamistoast välja hambapastane majaperemees. Maruvihaselt nõudis ta meilt selgitust, kes seda tegi! Nagu oleks saanud sellel vastusel olla erinevaid vastusevariante. Peale seda, kui olime üles tunnistanud oma meeskonnatöö, viskas ta meid ilma pikemalt mõtlemata oma kodust välja, tuues põhjuseks, et oleme ta sandiks teinud, kuna ta kõrv kipitab jubedalt. Meid, peeneid daame, keset südaööd Tallinna pimedatele tänavatele! Tundsime, et meile on rängalt ülekohut tehtud, lahkusime üdini solvunutena. Õnneks meie kodu asus umbes 100 meetri kaugusel.
Hommikul saime Rynnolt sms-i: Hambapastahaldjad! Pead ei taha parandada?