Täna pidi tuul mul pea peaaegu otsast lennutama. Siis, kui asju autosse tõstsin ja maha, nii Lasnamäel, kui ka Mustamäel. Jube paha ilm oli, tuul oli nii kõva, et šampusekast, kus sees kuus pudelit, kõikus tuule käes mu auto kapotil. Lasnamäel, kui kaupa laadisin ja tuule käes võnklesin, lontsis mulle vastu kohvivärvi segavereline koer. Kodutu moega ja karvad laperdamas tuules. Tal oli nii õnnetu ja üksildane nägu peas, et unustasin oma külmetava pea ja hetkel tunduva raske elu..
Mu sõbrants kinkis mulle sussid. Mitte sellised tavalised, vaid soojad, pehmed ja mugavad nii jalas, kui ka jalga tõmmates, kui öösel unise peaga vetsu koperdad. Sest soojad sussid on minu kodus head, kuna mul on väga külmad põrandad.
Täna hommikul ma karjusin oma naabrite peale. Ja mul on paha tunne sellepärast, kuigi nad olid selle ära teeninud. Aga ikkagi on paha tunne.. huvitav, miks?
Minu ex-mees sõimab mind halva iseloomuga kanaks. Arvan, et tegelikult on selle põhjuseks vaid hea naise võimatu iseloom..
Aga mul on nüüd uus elukaaslane ja see on hea. Sest on keegi, kellega oma muresid ja rõõme jagada. Kuigi me ei ela koos nagu tavalised elukaaslased. Esiteks, me ei seksi, kuigi magame tihti ühes voodis mu magamistoas (mul on lai voodi). Aga teiseks arvan, et meie ajutisel kooselul on ka omad võlud, kuna meie sõprus on vana ja ammu juba proovile pandud. Ja hea, kui sul on selline sõber, kes vahest teeb sulle pannkooke selleks ajaks, kui töölt väsinuna koju jõuad. Ehhee, minuga juhtus nii eile!
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar