prrr.. kahjuks Eesti suvi hakkab läbi saama..

On olemas niimõnigi lennupilet! Kohutawalt hea tunne on see, kui sul on olemas lennupiletid! Eriti veel erinevate reiside jaoks. Kõigepealt sõidan homme õhtul Norra ja seda siis ainult viieks päevaks. Seekord kavas siis minna natsa lõunapoole ja ka Bergenis ära käia. Aga mis palju tähtsam - on olemas piletid, mis viivad mu talvel pikaks ajaks siit minema. Täpsemalt 30. november panen siit jeehat ja tulen alles tüki aja pärast tagasi. See siis mu kauaoodatud Peruu, Boliivia ja Ecuadori trip. Oooo ja Galapagose saared, merelõvid ja iguaanid, oodake mind, ma tulen varsti!
Esimene peatus kapitalistlikus suurlinnas New York` is, kus ka plaanis paar päeva veeta. Hea tunne on, sest nüüd enam ei ole see reis ainult Plaan.
Aga mõningaid viimaseid hetki Eesti suvest üritan ikka püüda. Eriti meeldejääv õhtu ja öö oli see, mille veetsime Heleniga Saarel auto katusel. Mitte minu oma, sest seekord oli väravas kuri väravavaht, kes eiras igasugu kauplemist ja isegi altkäemaksu. Rääkimata naiselikust sarmist ja võlumismeetoditest. Tuli saarele läheneda teistmoodi - vahetada Mikuga autod ja kusagilt Luigekandist sõita džiibiga korralikku offroadi. Läbi aukude ja liivavallide.. puude vahelt, kus vahepeal jäi mulje et nüüd ei saa enam edasi ega ka tagasi. Ja siis voilaa- väikesest liivakallakust alla ja olidki juba territooriumil!

Selleks, et olla tähtedele lähemal, tegime omale pesa autokatusele. Arutasime asju ja vaatasime tähti. Käisme ujumas ja imetlesime kuukuma. Oli ka telk, mille üles panime. Aga sinna me magama ei läinud. Sest väss tuli peale tähistaeva all autokatusel pehme madratsi ja tekkide vahel.

Hommikul, kui päike hakkas lagipähe kõrvetama, libistasin ennast vargsi katuselt alla ja sõitsin vaikselt kivi lähedale varju.. ja siis tudusime edasi.. Hiljem Helen ütles, et oleksingi niimoodi sõitma võinud jääda - lõpmatuseni või siis maailma otsa.