integreerumisest

Möödunud nädalavahetusel, kui me jällegi Soodlakandis seenel käisime, ei eksinudki me ära. Tol päeval eksis sinna metsa hoopis kolmekümnendates vene rahvusest meesterahvas, keda õnnestus meil abistada. Aga stoori ise nägi välja selline:
Peale mitmetunnist müttamist metsas, siis, kui seenekorvid olid ääreni täis puravikke ja kukeseeni, kohtasime Margitiga ühte õnnetu moega eksinud tegelast. Üksik, eksinud ja vetsa räsitud moega meesterahvas küsis meilt, kuhukanti võiks jääda Kuusalu. Margit, kes valdab arvestatavalt hästi vene keelt (eriti võrreldes minuga), seletas talle, et meil pole halli aimugi. Et teame vaid seda, kus on meie auto - kuna see oli meie nägemisulatuses. Ja hea õnne korral oskame ka metsast välja sõita. Selle jutu peale muutus onu üsna murelikuks ja kurtis, et tunde tagasi oli ta jätnud oma ämma, naise, viiekuuse imiku ja kolmeaastase lapse kusagile Kuusalu lähistele metsaäärde. Kuna naised keeldusid auto lähedusest kaugemale minemast, siis põrutas ta üksi metsa, leidis ka palju seeni ja tunnike hiljem, kui otsustas auto juurde tagasi jalutada, avastas ta, et on totaalselt ära eksinud. Siis ta muidugi tiirutas ja otsis tagasiteed aga tulemuseks oli see, et nüüdseks, mitmeid tunde hiljem on ta totaalselt ära eksinud. Tuttav tunne ja nii talle ka rääkisime minu eelmisest seiklusest. Paistis, et see jutt teda eriti ei lohutanud, kuna ta muretses oma väikeste laste pärast. Tema pluss oli ka see, et ta oli eksinud päevavalguses, mitte ööpimeduses nagu meie. Ja et oli nädalavahetus, tänu sellele oli ka inimesi rohkem liikvel. Ja muidugi ka see, et ta komistas meie otsa.
Toppisime siis venku omale autosse ja lubasime talle, et teeme kõik selleks, et ta saaks turvaliselt tagasi oma pere rüppe. Tüüp algul põikles veitsa vastu aga eestpoolt vedamise ja tagant lükkamise tehnika kandis vilja ja mingi aja pärast istusime autos ja üritasime leida teed metsast välja.
Metsast väljasõit võttis aega, sest natike oli vaja ringi tiirutada enne, kui leidsime üles õige teeotsa ja seejärel lihtsalt oli vaja läbida üsna paljusid kilomeetreid enne, kui jõudime suuremale kruusateele, mis viis välja Piibe maanteeni.
Tüübi nägu oli väga murelik, kui seal metsas tiirutasime. Ta niheles rahulolematult ja piidles närviliselt aknast välja. Ju oli maastik talle väga võõras ja oli ta ka kindel, et nüüd kaks hullu naist, kes teda poolvägisi autosse olid tirinud-lükanud, viivad teda kohe kusagile karupersse..
Mingil hetkel, kui olime jõudnud suuremale kruusateele, läks tüübi nägi hetkega õnnest särama. Seeda koohta miina tean! rõkatas ta esimest korda sulaselges eesti keeles.
Edasi oli kõik lihtne - paar kurvi ja käänakut ja juba paistis auto, mille ümber sebisid naised lapsevankri ja mõneaastase pägalikuga. Oh seda kohtamisrõõmu!
Viiesaja kroonilise, mida üritas ülitänulik abikaasa meile vägisi pihku suruda, lükkasime konkreetselt tagasi. Selle peale purssis meie eksionu vigases eesti- ja vene segakeeles: olge te südamest tänatud! Ma ei teadnud enne, et on olemas NII normaalseid eestlasi!

Kummaline, et sellises situatsioonis sa ei tea, kas heldida sellise jutu peale või solvuda surmani.
Tegelt arvan, et asi on kinni teatud inimeste piiratud silmaringis. Enne seda, kui hakkasin reisima mööda Laia Maailma olin ka ise kammitsetud kinni väiklastesse rassismimõtetesse. Aga mida rohkem sa käid mööda maailma ringi avatud silmade ja avardunud mõttemaailmaga, seda rohkem saad sa aru, kui palju on maailmas toredaid ja tarku inimesi, olenemata oma nahavärvist ja rahvusest. Ja ka kui palju on sitte inimesi olenemata oma nahavärvist ja rahvusest.
Nagu rääkis mulle alles hiljuti jutu mu tore töökaaslasest venelanna:
Käisid nad oma mehega kunagi ca kümme aastat tagasi tööasjus Riisipere kandis. Seal mingis tehases kamp igipõliseid eesti külamutte hakkasid teda küsitlema: sa nii noor kena naisterahvas! Kas ei ole siis kole elada koos vene mehega? Kas ta peksab sind tihti? Kuigi.. ehh.. näeb ta isegi päris normaalse inimese moodi välja.
Kui selliseid jutte kuulen, siis esimene reaktsioon on, et häbenen oma suguvendade pärast oma silmad peast välja.. aga tegelt pole ju põhjust, nagu eelnevalt kirjutasin.. sest inimesi on mitmesuguseid ja see ei olene rahvusest.