Sest need on alati tasakaalus. Nii räägitakse ja ka nii olen oma "na na" pika elu jooksul kogenud.
See olevat Karma. Ja väga lihtne ütlus minumeelest seletab kogu seda värki, kui me nuriseme, näiteks miks meil küll halvasti läheb ja miks küll ma olen riius oma naabritega või mida iganes sada miljon erinevat varianti:
Kõik lihtsalt ei ole veel mõistnud seda üht pisikest tõsiasja, et ainult andes saad seda, mida tõeliselt vajad...
Ja niikaua, kui sa seda ära ei õpi, niikaua on sul kogu aeg kõik puudu.
Selle ütluse autor on üks väga tore inimene Ain ja ma imetlen, et seda lugedes ongi selge see, et nii ainult toimibki õigesti kogu süsteem.
Maalilm on nii kummaline asi, et vahetevehel ajab mind see lagistades naerma ja vahetevahel hingematvalt nutma. Ja see ilmselt peabki olema nii. Sest see on siis tasakaalus. Sest ükski inimene ei ole täiuslik nii, et koguaeg oleks õnnetunne.. sest selline seisund lõppeks äärmise igavustundega. Muide, see mõttekäik meenutab mulle filmi "Matrix," kus selgelt välja toodud inimeste psühholoogia, kui nad ei suuda leppida ideaalse maailmaga.
Nonii, jutt kipub mölaks, aga kribaks ikka edasi, sest pooleli jätta oleks ju veitsa nõme..
Muide, mul on maailma kõige huvitavamad sahtlid siin kirjutuslaua taga. Sest nendes sahtlites on sodi-podi kõikidest reisividinatesat ja hunnik paberilipakaid, kuhu olen kirjutanud oma kõige ulmelisemaid mõtteid. Vahel A4-ja nurgakese peale pisikese käekirjaga. Ise kah imestan vahel. Just hetk tagasi otsisin sahtlist mingit vajalikku asja ja näppu jäi paberilipakas, kuhu olin kirjutanud: "naerata ja maailm naeratab sulle vastu!"
Peaks ikka seda andmise joont ajama.. onju? Sest tegelikult mullegi meeldib (lihtne ja labane näide) rohkem kingitusi jagada, kui neid saada.
See olevat Karma. Ja väga lihtne ütlus minumeelest seletab kogu seda värki, kui me nuriseme, näiteks miks meil küll halvasti läheb ja miks küll ma olen riius oma naabritega või mida iganes sada miljon erinevat varianti:
Kõik lihtsalt ei ole veel mõistnud seda üht pisikest tõsiasja, et ainult andes saad seda, mida tõeliselt vajad...
Ja niikaua, kui sa seda ära ei õpi, niikaua on sul kogu aeg kõik puudu.
Selle ütluse autor on üks väga tore inimene Ain ja ma imetlen, et seda lugedes ongi selge see, et nii ainult toimibki õigesti kogu süsteem.
Maalilm on nii kummaline asi, et vahetevehel ajab mind see lagistades naerma ja vahetevahel hingematvalt nutma. Ja see ilmselt peabki olema nii. Sest see on siis tasakaalus. Sest ükski inimene ei ole täiuslik nii, et koguaeg oleks õnnetunne.. sest selline seisund lõppeks äärmise igavustundega. Muide, see mõttekäik meenutab mulle filmi "Matrix," kus selgelt välja toodud inimeste psühholoogia, kui nad ei suuda leppida ideaalse maailmaga.
Nonii, jutt kipub mölaks, aga kribaks ikka edasi, sest pooleli jätta oleks ju veitsa nõme..
Muide, mul on maailma kõige huvitavamad sahtlid siin kirjutuslaua taga. Sest nendes sahtlites on sodi-podi kõikidest reisividinatesat ja hunnik paberilipakaid, kuhu olen kirjutanud oma kõige ulmelisemaid mõtteid. Vahel A4-ja nurgakese peale pisikese käekirjaga. Ise kah imestan vahel. Just hetk tagasi otsisin sahtlist mingit vajalikku asja ja näppu jäi paberilipakas, kuhu olin kirjutanud: "naerata ja maailm naeratab sulle vastu!"
Peaks ikka seda andmise joont ajama.. onju? Sest tegelikult mullegi meeldib (lihtne ja labane näide) rohkem kingitusi jagada, kui neid saada.
