Nonii.. räägime siis alkoholist, pigem ma räägiksin alkoholist omaenda silmade läbi - puurides nagu laser läbi oma elu..
Minu esimene kokkupuude alkoholiga oli väga hilja, vastupidiselt mu õele, kes oli kolmeaastane, kui ta kummutas kõik magusa shampuse pokaalide lõpud omale nahka, samal ajal, kui vanemad ja nende sõbrad olid uue aasta vastuvõtul tänavapeal ja vaatasid ja kuulasid pauke ja saluute.. ehh, ta lapsuke jäi muidugi ellu ja pold tal häda midagi peale pisitillukese pohmaka arvatavasti.. (siia lihtsalt kommentaar - minu õde ei ole alkohoolik nüüd ega ka mitte siis, kui ta täisea saavutas - ta on tubli pereema, kes aegajalt võtab napsu siis, kui on tuju ja midagi tähistada)
Mina aga jõin ennast esimest korda täis koos oma kasuisaga, kellel nimeks Endel. See oli naljaks juhus, sest kuigi mu ema pidas mind lapsukeseks, siis mu kasuisa sai aru, et nii või naa, tuleb see laks ära varem või hiljem ja ta otsustas selle esimese kogemuse mulle pakkuda turvalises kodus. Entu kookis tööriistade kapist välja pruunis jahukotis oleva shampuse pudeli. Just siis, kui ema oli jälle läinud oma sanatooriumitesse. Mina tõin suurest toast välja kristallist pokaalid ja nii me istusime oma joovastava joogiga köögilaua taga. Ma olin siis vist ca 17 saamas.
Oli huvitav ja joovastav õhtu - aga peale kolmandat pokaali oksendasin nagu hull. Ja siis ma mõtlesin - ma ei joo enam kunagi..
Aastad veeresid edasi ja loomulikult ma jõin alkoholi. Pisikestes ja ka suuremates kogustes. Mäletan seda aega, kui alkohol oli talongide peal.. Mu parim sõbrants andis koos minu elukaaslasega Õnnepaleesse avalduse sisse ainult selleks, et siis sai antud dokumendi alusel osta ca paar kasti kanget alkoholi ja mingi kastikese vahuveini vist - nu täpselt ei mäleta. Inimesed tegid imeasju selle nimel, et saada oma naps kätte.
Loomulikult olid igasugu illegaalsed kohad nagu näiteks "Singapur," ei lähe see mul meelest, sest ükstapuha, mis kell sa sõitsid sinna Hiiu bussipeatuse lähedal olevale baari, siis said mingi raha eest ikka oma liitrise Royal piirituse ja Mehukatti siirupi. Keemia ja shitt kuubis. Aga me tegime rõõmsalt oma kokteile, naerisime oma naere, tegime lollusi ja lausa laussigadusi ja elame siiani..
Samakas - see oli nii naljaks teema. Nõmmel oli mitu auku, kust sai nii öösel, kui ka päeval osta samakat. Need tegelased pruulisid seda ise ja muidugi olime meie eliitostjad. Kuigi mina selle koha pealt eriti rääkida kaasa ei oska, sest minu elus oli sellel ajal just selline periood, kus ma ei napsutanud - laps sündinud just jne..
Aga pidin olema tihti kaine autojuht nii oma mehele, kui ka tema sõpradele. Nii tavaline oli see - Marge ärka üles - sõidame kohe samaka järgi! Ja ikka sai ruttu käidud, sest ma teadsin neid joodikuid - kui ma poleks ise kainena rooli istunud, siis oleksid nad ise seda purjuspäi teinud.
Aga üks samaka tegelinski küsis alati - kas pööningu või keldri samakas? See tähendas seda, et pööningu oma oli kallim ja kvaliteetsem - keldri oma oli shitt ja odav. Meie olime ikka loomulikult pöönigu kliendid.
Ma olen tihti ja palju mõelnud USA alko-keeluajale. Džiisas, mismoodi tegelikult inimesed rikastusid tolajal. Kuritegevus lokkas jne..
Alkot ei saa ära keelata, kuigi siin mingid kuked ka kirevad vahetevahel meedias, et tuleks seda teha. Et see on kurjajuur vm. Fakt on see, et inimesed tahavad juua, sest see on mõnus. Kindlasti kuritarvitavad alkoholi paljud, ja veelkord paljud inimesed, aga see on paratamatus. Ja need, kes hakkavad alko all lollusi tegema ja muutuvad vägivaldseks ja on muidu sitapead - see on juba Eesti politsei ampluaa - mille eest siis maksumaksja neile palka maksab? Võtke nad vahi alla, pange nad kainestusmajja, andke neile piitsa ja mitte präänikuid!
Igaljuhul, kui panna plussid ja miinused kokku, eelistan ma napsuõigust.
Sest mulle ja mu sõpradele meeldib naps. Ja veel sõprade-sõprade sõpradele. Ja üleüldiselt Eesti rahvale. Ja seda oleks lauslollus ära keelata. Sest..noh.. ma ise oskan kah teha samakat. See on nii lihtne, natuke kannatust, üks kiirkeedupott ja ämber, mille sisse on spiraalina keeratud vasktoru - veel paar jubinat ja ideaalne praska, mis on kääritatud vähesest pärmist ja ainult suhkrust. Palun väga - ajan paar korda läbi - võtan algused ja lõpud ära ja tuleb puhas piiritus. Siis panen mitmesse kolmeliitrisse purki seisma, raputan tiba triperilillat purki ja ootan, kui mitmesendine sitasade purgi põhja jääb seisma. Siis valan ettevaatlikult ära selle kange joogi ja voilaa - piiritus mis piiritus. Ükski ahv ei tee vahet, kui ta kui ei ole keemik. Siis teed selle kange joogi viinakanguseks destileeritud veega ja sellest kodukootud imepuhtast samakast jääb hämmingusse nii mõnigi mees, kes on ainult harjunud jooma Russki Standarti või midagi säärast.
Aga see eelnev jutt oli niisama leelotamine, sest hoolimata öise alkokeelust, ei keela õnneks kindlasti keegi seda teha päevasel ajal.. mhmm.. meie riigis. Võib-olla tahaks seda korraldada nii mõningi persoon - korrupatsioon ütleks siis mina selle kohta.
Sest fakt on see, et joomata ei jää kellegil ja parmud niigi joovad oma odekolonni jne..
Aga tavalised inimesed saavad kah oma alko kätte ja mitte raskesti. Ehe näide on Rootsi, Soome ja ka Norramaa, kus keskklassi inimesed ostavad omale pidustusteks pigem kanistri kanget alkoholi kohalike pruulijate käest, kui teevad selle ostu poest, mis maksab ikka palju, palju..
Vahel mõtlen ja vaagin, eriti siis, kui mul on pohmell - kas alkohol on ikka kurjajuur või olen ise selles süüdi, et pruukisin seda nii palju - ja ikka ja jälle saan aru, et asi on inimestes, kes seda joovad. Aga kus on see õhkõrn piir peonapsutaja ja toreda heal järjel oleva alkohooliku vahel? Ja kus on see tõde, kus inimene ise tunnistab, et - ma olen alkohoolik ja vajan abi?
Aga kus on see õhkõrn piir, mis lõikub läbi alkoholijoobes või uimastijoobes inimese vahel? Pean silmas mitte süstivaid narkomaane..
Aga see on hoopis teine ja võib-olla uus teema. Oleneb, kuidas mul tuju on kirjutada.
Aga hetkel on mul väga hea meel, et Kagu - Aasia riike läbitrallates oleme alati leidnud poesoppidest kohalikku rummi; et ma olen nautinud Ibizal õiget absinti; et Kreekas sai pooleteist kuu jooksul ouzo`st oma kõht punni joodud ja et Lõuna - Ameerikas ükskord sain kolkalinna pisikesest poest osta võlts Russkaja Vodka, mis maitses nagu röimarohi ja hiljem krooksusin seda välja veel päevi..
.JPG)
