Imelik, et selle kirjajutu panen siia üles. Aga teen seda ainult selletõttu, et mul on igav ja olen ka tiba purjus.. ja äkki on ka sellest jutust abi kellegile. Muidugi see jutt on pühendatud Kristile ja Raunile. Aga siin see siin on:
Kui te maandute kenasti Bangkoki Suvarnabhumi Airport`is, siis soovitan soojalt liikuda linna public bus`iga (ehk siis tavalise bussiga) pilet maksab 35 bahti, aga kui taksoga minna, siis olen kaubelnud kõige odavamaks 800 bahti. Tavaliselt sõidavad nad tuhandega. 35 bahti on nii väike raha - mina panin kunagi oma rahasuhte nõndaviisi paika, et 300 bahti oli 100 eesti krooni. Ehk siis 35 on umbes alla ühe euro. Sõit on pikk - ca tund, oleneb liiklusest. Tähtis on see, et te leiate lennujaama alt üles õige terminali. Selle jaoks on teil vaja ainult kysida - where is public bus terminal? - ja vähegi kobedamad tegelased (lennujaama töötajad) suunavad teid lennujaama bussi peale, mis on tasuta ja mis viib teid sinna terminali, mida tavaliselt lollid turistid ei tea. Tähtis on see, et õiges kohas maha läheksite - sellejaoks võib teha haleda näo ja paluda bussijuhilt, et ta annaks märku, kui on õige peatus. Buss ise sõidab ca 7-10 minutit. Kui te olete bussilt maha läinud, siis näete sellist tyypilist bussijaama, kus on piletikassad.. väljas muidugi (ma loodan, et vahepeal ei ole midagi muutunud). Lähed ja kysid, millal väljub buss, mis sõidab kas otse või läbi Khao San Roadi. Tähtis on ka see, et palute kas kohaliku rahva käest või parem oleks bussijuhilt, et ta annaks teile märku, millal on Khao San Roadi peatus. See on ühe suure väljaku ääres. Tavaliselt lähen ma oma hotelli sealt jala aga kuna te olete rähnid :) (ma loodan, et te ei solvu ja võtate seda eelnevat lauset huumoriga), siis soovitan võtta kas tuk-tuk või takso. Muide, takso on Bangkokis tihti palju odavam, aga peab olema taximeter peal. Tuk-tuki juhid on kohutavalt pealetykkivad ja agresiivsed - kui nad näevad valgeid, kes tulevad lolli näoga bussist välja, siis nad tulevad oma teenust pakkuma ja lajatavad kohutava kirve. Ärge kunagi minge kusagile tuk-tukiga enne, kui te ei ole omale arusaadavaks teinud, kui pikk on teekond ja kindlasti tuleb enne hind kokku leppida - kaubelda võimalikult madalaks. Kaubeldes kukuvad hinnad nagu mina eelmine nädalavahetus purjus peaga ja kontsadega. Aga enivei, et minna oma hotelli, mida ma soovitan ja mille nimi on Banglumpoo place, siis arvan, et võtke sealt väljakult tuk-tuk ja ärge jumala eest üle saja bahti makse. Veenduge, et see kärss viib teid õigesse kohta, panen lingi:
http://www.banglumpooplace.net/
Netis võite vaadata ainult tubade pilte - jumala eest ärge bronnige läbi neti tuba, ilgelt kallis - minge kohale ja respa on 24h lahti ja küsige kahest tuba, maksab arvatavasti 500 bahti veel. Tube neil jätkub, pole kunagi ilma öömajata jäänud - kui juhtub selline asi, mida ma ei usu, siis alla 1-e km kaugusel on kogu see Kho San Roadi värk, kus hotelle on nagu muda ja täiesti olematu raha eest. Miks mina olen viimased korrad ööbinud just Banglumpoos, on sellepärast, et see jääb tiba melust kõrvale aga samas saad sinna minna, kui tahad. Kena, vaikne rahulik koht, samas ilgeid luksusi ei ole aga puhas ja korralik. Ja odav.
Enivei, otsustage ise, kui kaua te tahate olla Bangkokis. See on minu lemmiklinn ja igakord, kui käin seal, siis ma naudin seda linna täiega. Turismikeskustest saate infot, mida teha Bangkokis. Mina soovitaks kanali tuuri - sõidad paadiga ja näed linna - ise ei pea ennast liigutama. Äkki teil on huvi Tai poksi vastu - seda pakutakse igal nurgal, ise pole käinud, kuna vihkan poksimist. Ja siis veel Bangkoki kõige suurem Budda kullast kuju - sinna läksime Ailiga esimene kord, kui Taisse sõitsime. Pikk ja suur oli ta küll aga õhuke ja nõme. Meenutas shokolaadijänest. Ma soovitan mitte minna. Pigem soovitan leida omale mõnus koht õhtuti, kus istud ja sööd ja jood ja vaatad rahvast. Ma tunnen sellest nii puudust hetkel, kui seda kirjutan.
Kui te tahate shopata, siis arvestage, et hinnakauplemine on kohustuslik. Hotellides ja turismikeskustes on hinnad suht fikseeritud. Muidugi alati tasub küsida allahindlust - no kysija suu pihta ju ei lööda. Põhiline värk on see, et te ei tohi näidata välja nagu oleksite esimest korda Tais turistid. Siis on putsis, saate tünga ja tyytajaid on sitaks. Käige ringi ükskõikse näoga ja peaasi, et oleks selline ilme, et te teate, kuhu lähete. Kõik, kes tulevad pakkuma teile oma teenust - vastake - no tänx, aga samas, kui pakutakse midagi huvitavat, siis tehke pähe selline hajameelne nägu ja sygage näiteks otsaesist - oi, äkkki me ikka tahame sinna minna... aga see hind, mis see tegelinski praegu pakkus on 90 prossa kallim, kui tavaliselt. Ja rahanumbrid hakkavd kukkuma kiiresti.
Ok, pikk loba aga suunaks teid nyyd edasi minu lemmiksaarele - Koh Taole. Kena on see, et bussiterminal asub samuti Khao San kandis, mina olen sinna vantsinud jala aga võite võtta tuk-tuki, seekord ärge makske üle 50 bahti. Panen siia jälle lingi:
http://www.lomprayah.com/
Mina soovitan teil selle teekonna ette võtta ööbussiga, kell 9 õhtul stardib buss ja mingi tiba enne kuute hommikul olete Chumponis. Seal on hea liivarand ja mõnus restoran. Puust paadisild, kuhu tuleb ca tunni pärast katamaraani tyypi laevuke. Pilet maksab 1050 bahti aga see sisaldab bussi - mis on mugav ja laeva, mis viib teid Koh Taole. Sõidate terve öö, magage bussis, kui ei ole eriti rahvast, siis võtke kumbki endale kaks istet, laske need alla ja sättige rahulikult magama - ei ole vaja muretseda - lõpppeatus ongi Chumpon, kust saate laevukese peale. Kui te teate oma kindlat ajakava, siis soovitan sellel Lomprayah lehel piletid ette bronnida. Ise olen seda alati teinud ja ykskord isegi see õigustas ennast - sest buss oli pilgeni täis rahvast. Vot ju kunagi ei tea ette.
Kui te lähete katamaraanile, siis esimene peatus on Koh Nangyuan ja see on Koh Tao kõrvalsaar - selline tilluke ja imeilus - aga sitaks pappi peab olema, et seal elada. Kohe, kui rikkurid on läinud sinna saarele sõidab laev edasi Koh Taole ja see sõit on max 15 minutit. Seal siis randute, võtate oma kotid ja laev paneb edasi - Koh Phagnanile ja siis veel Koh Samuile. Muide - Phagnanil ma ei ole käinud - soovitan soojalt minna, sest tuttavad on andnud positiivset tagasisidet, Samui on minu jaoks nõme saar, olen seal paraku olnud - saar on suur, isegi nii suur, et seal on lennuväli. Ükskord ka sinna lendasime aga panime kohe leebet.
Ok, aga siis nyyd Koh Taost. Minu lemmikkoht on Hin Wong bay - ehk siis lahesopp, mis asub teiselpool saart. Üle kõrge mäe jne. Sinna ei saa minna jala suurte kottidega - ainus võimalus on võtta endale kastiauto-jeep-takso. Maksab sitaks palju - olen saanud 400 bahtiga aga tavahind on ca 600. Pidin pikali kukkuma esimene kord, kui kauplesin hinda madalamaks aga ei saanud - taksojuhid on seal teinud hinna, mis on ühine ja alla kaubelda õnnestub vaid mõnel väga ilusal tydrukul., näiteks nagu Kristi.
Aga siin siis minu soovitus. Randuge - hommik on ju. Minge kusagile restosse ja istuge maha ja tehke yks singha beer. Ja siis üks teist peaks minema kauplema nendesse putkadesse, kus renditakse rollereid ja ATV-sid. Võtke kindlasti ATV. Kui te tahate minna saart avastama, siis need rollerid ei suuda eriti mäkke sõita omal jõul. Mina soovitan - tehke nii - rentige mingiks ajaks kohe sadamas ATV ja kaubelge kastiauto takso võimalikult odavaks - siis Rauni sõidab ATV- ga kastiauto taga, mille kastis on Kristi koos kottidega. Jõuate ilusasti kohale ja teil on oma transpordivahend, millega on hea kimada mööda saart ringi. Muidu on suht pekkis - julmalt kallis kirves on maksta selle eest, et üle mäe saada. Muidugi olen seda trikki teinud ka jala - ime, et ma yldse elus olen. Kusjuures seda bungalo ja restot peavad yks family ja kui nad kuulsid, et olime jala käinud pool saart läbi, siis nende reaktsoon on järgmine - oleme terve elu elanud sellel saarel aga mitte kunagi jala yletanud seda mäge.. icc
Hing Wong Bungalod ma soovitan soojalt - maja nr 5 ja ka 7 on mu lemmikud. Pisike varesejalgadega hytt, kus on ainult öösiti elekter. Aga miljoni dollari vaade.
Panen siia jälle lingi oma blogist, kus kirjutasin meie elamiskohast ja yleyldiselt Koh Taost. Pliis, lugege see läbi ja siis otsustage, kas tahate ikka sinna saarekyljele minna, sest sadama läheduses on igasugu lux ööbimisi, mis on kallimad aga minu meelest nõmedamad. Kui ma ei oleks sinna teisele poole rännanud, siis ma ei armastaks Koh Taod üldse.
Link siis siin:
http://kraaana.blogspot.com/2008/10/see-tegelikult-ei-ole-reisiblogi.html
Ja siis edasi.. mõelge välja, palju päevi te tahate seal olla. Mina soovitaksin ATV rentida kõikideks päevadeks - siis kui lahkute saarelt annate sadamas oma liikumisvahendi tagasi. Hinnaskaalal võin öelda - et võtsime ükskord kõige võimsama ATV, millega trallasime ringi kolmekesi ja olime saarel neli päeva ja maksime selle eest 1000 bahti. Arvan, et kui te võtate kauemaks, siis saab ka odavamalt.
Soovitan osta Eestimaalt maski ja toru - Sebakust ostsin viimati omale imehea maski ja see maksis ca 600 krooni. Sest, kui te lähete Taimaale, siis on snorgeldamine kohustuslik. Muidugi mina olen ka sukeldumise fänn aga snorgeldades saab umbes samaväärse laksu Koh Taol. Enda mask, mis sobib sulle näkku ja enda toru on vajalik ja hea. Sest need maskid ja torud mida antakse rendist on mädanikud. Esiteks toru on juba nii palju teiste dna-d täis - vahel mingi debiilik on hammustanud ära mingis paanikas selle huuliku. Siis proovi seda suhu panna - rõve.
Kui te lugesite läbi eelneva lingi, kus kirjeldasin Hing Wong Bunglalo imelist veealust maailma, mis asub Sinu ukse ees, siis soovitan soojalt - ärkad, ringutad, ja on kaks võimalust - kas lähed restorani (see selline pisike ja armas) ja lähed paadisillalt vette. Või siis lähed alla otse oma varesejalgadega majast. Langus on järsk,olen ka seal veerenud ja kukkunud mingisse okaspõõsasse. Aga liivaranda seal ei ole - on rannas suured kivid, kus on kift vahetevahel lonks õlut ryybata ja siis minna veealust maailma uudistama.
Hing Wong Bungalo restoran on suht kallis aga Eesti mõistes kindlasti mitte. Asi on selles, et kõik asjad nad peavad tooma üle mäe sadamalinnast. Ja teenindus on aeglane. Sest neil on suht pohhui - tellid söögi ja tund hiljem tuuakse see sulle lauda. Seepärast ma alati läksingi sinna enne kui mu kõht oleks lõplikult tyhjaks saanud ja võtsin alati raamatu kaasa. Tellid õlle ja tiksud - lõpuks tuleb ka söök - ja seal on kuradi head söögid.
Kui te järgmiseks sammuks tahate minna edasi, ehk siis lahkuda Koh Taolt, siis see on imelihtne. Käige vähemalt yks päev enne sadamalinnas ja seal on neid piletiputkasid või turismiinfo majakesi nagu murdu. Hinnaga kaubelda ei saa - see on avalikult väljas ja fikseeritud. Aga hinnad on odavad. Ma ei mäleta täpselt aga vist oli selline hind marsruudil - Koh Tao - Krabi ca 600 bahti. See sisaldas öölaeva - lahe elamus - magad madratsil nagu põrsake - kõik on reas ja jõuad hommikuks Surat Thani. Sealt muidugi bussid edasi ja mina soovitaksin minna Krabile aga mitte sinna linna, vaid Railay Beach`i. See on lähedal ja selle koha võlu on see, et see ei ole saar, vaid maismaa. Aga kuna kõrged kaljud ymbritsevad seda kohta igas kyljes, siis saab sinna minna ainult paadiga. Randu on seal vist 3, kus on kõigis erinev hinnaklass ööbimiskohtades. Seal on fantastilisi hotelle, mis maksavad sitaks palju - kui te tahate luksust ja raha on kulutamiseks olemas, siis minge muidugi. Kõige tagumine rand on backpack` erite rannake, kus maksis jälle pisike bungalw 300 - 400 bahti. Muide, vist unustasin öelda, et Koh Taol, Hin Wong Bunalotes maksis üks maja 300 bahti, ehk siis 100 eesti krooni.
Ok, eks ise siis valige, kuhu lähete, see oleneb teie soovidest ja ka rahakotist. Aga miks ma soovitan teil minna Railay Beach`ile on see, et sealt saab päevaseid tuure võtta kõikidele paradiisisaartele ja need on fantastilised. Hinnad ei ole kallid ja elamused on head. Jälle tuleb link:
http://www.railay.com/railay/intro/intro.shtml
teine veel, ainult pildivärk:
https://www.google.ee/search?q=relay+beach+thailand&hl=et&tbm=isch&tbo=u&source=univ&sa=X&ei=1-MxUf3-McTK0AWj2oGADQ&sqi=2&ved=0CEEQsAQ&biw=1680&bih=902
Ja järgmiseks ma soovitaksin (kuigi tiba kahtlen), et minna Koh Lipele. See saar asub Malaisia piiri ääres ja kuulub Koh Tarutao saarestikku, kus on üle 50-mne saare. Elu käib ainult kolmel saarel- Lipe oli kunagi täiesti minu paradiis aga nyyd on see nii täis ehitatud, et kole. Aga sel saarel on veel natuke naturaalsust ja see on Sunset beachil. Koha nimi on Porn resort. Naerge jah - aga pornoga seal ei tegeleta. Majakesed jällegi varesejalgadel ja imeilusas ylivalges liivarannas. Seal on tõus ja mõõn igapäevased asjad - vahel lähed hommikul snorgeldama ja pead kõhu sisse tõmbama, et mitte korallide otsa oma kõhuga komistaks. Vahel lähed samast kohast ja vaatad vee alla - meeter kõrgemal on kogu kupatus. Muide, veel yks tähelepanek - soovitan osta omale maskid ja torud aga alati laenutage lestad. Sest need on nii odavad ja nii lahe on 10 korda kiiremini ujuda, kui ilma lestadeta. Lestadega on ka imelahe lihtsalt tiba vee alla sukelduda, et lähemalt uurida igasugu hullumeelsete nägudega kalu.
Ok - Kui valite Koh Lipe, siis ainult Porn Resorti soovitan. Saare teine kallas on tänapäevaks nii täis ehitatud, et ma hakkasin nutma, kui ma seda nägin peale seda, kui olin seal 4 aastat enne käinud. Ja rand on seal ka nõme - mitte sittagi pole seal näha - nagu tiba paremas versioonis meie Pirita rand.
Krabilt Lipele saamine on lihtne - lähete jälle esimesse putkasse, kus myyakse pileteid ja ytlete mis päeval te sõita tahate. Siis nad myyvad teile suht odavalt joint- ticketi, kus sees siis paadike, et teid maismaale viia, siis ootate suvalises kohas, kus mingi pisike buss sõidutab teid tiba edasi ja siis saate teise bussi peale, mis sõidab ikka kaua.. ja siis sadamasse, kus tänapäeval kihutavad kiirpaadid, hullud yamaha mootorid taga. Kaks tundi umbes meresõitu - kui ma esimene kord käisin seal, siis sõitsime mingi suure laevaga 8 tundi.
Aga vaat - need on minu soovitusesd ja alati ju saate oma plaane ringi teha. Ainult minu soovitus teile on - ärge jumala eest Pattayale või Phuketi pikalt pidama jääge. Kogu see massturism peesitab seal ja kui te ei soovi just sugulisse vahekorda astuda imeilusa ladyboyga, siis - ma ei leia mõtet, et nendesse kohtadesse minna ja sinna peatuma jääda.
Koh Lipelt tagasitulek on ka lihtne. Tavaliselt nad myyvad sadamas open-ticketeid. See tähendab seda, et sinna sõidad kohe aga tagasi sõidad sel päeval, mis sulle meeldib.
Soovitan sadamast.. vist oli sadama nimi Pak Barra, võtta bussi Hat Yaysse, eelnevalt muidugi tuleb lennukipilet osta. Meie ostsime ykskord päev enne ja maksis 500 krooni Hat Yay - Bangkok. Lennufirma siis järgmine:
http://www.airasia.com/ot/en/home.page
Lennukid on korralikud - ärge kartke - Estonian Airi lobudikud on ca 10 korda hullemad.
Ja siis saategi selle pika teekonna tagasi sõita- mille te sõitsite busside ja laevade ja paatide jadaga, pooleteistunnise lennuga plaksti tagasi Bangkoki.
Soovitan jätta reisi lõpuks Bangkoki paar päeva - saate osta kingitusi ja ninni-nänni ja muidu puhkuse lõppu kaifida. Tagasi lennujaama soovitan minna mitte bussiga vaid taksoga - teate - olete ju väsinud ja pohhui see 800 bahti. Kusjuures tellige hotelli respast eelmine õhtu taksojuht ära ja leppige ka hinnas kokku. Viskate oma kodinad peale ja koju.
Loodan, et sellest pikast jutust oli abi ja ma olen kade kah, et lähete.
!buen viaje!
