Täna ma mõtlesin

Täna ma mõtlesin, et mu elus on palju häid asju.
1. Mul on vedanud toreda lapsega.
2. Mul on paar väga-väga-väga head sõpra ja palju toredaid sõpru.
3. Mul on palju lahedaid hobisid.
4. Mul on töö, mida valdan hästi ja kuhu ma ei lähe vastumeelselt.
5. Mul on iseloom, mis teeb mu elu huvitavaks.
6. Mul on mu reisid, mis on minu elu kirg.

ja veel paljugi head

Täna ma mõtlesin ka seda, mis mu elu juures ei ole üldse nii hea.
1. Ma suitsetan liiga palju, vahel isegi nagu korsten.
2. Ma napsutan liiga palju, arvan, et see on tingitud sellest, et olen kergesti mõjutatav.
3. Ma käitun tihtipeale oma sõprade ja lapsega halvasti, olen närviline ja ennast õigustav egomaniakist persoon - hetk hiljem alati tunnen süümepiinu ja häbenen ennast maapõhja.
4. Ja mul on vahel iseloom, mis teeb minu ja mu ümbritsevate inimeste elu keeruliseks.

Keeruline lugu tegelt.. ehh, homme juba hakkan paremaks, ausõna!

tööjamps ja muu

Enne reisi tavaliselt loed kõigepealt kuid, siis nädalaid ja lõpuks päevi.. et tahaks kohe kiiremini reisile saada. Ikka tahaks, kuid paar päeva enne tekib kerge paanika oma maiste asjade pärast. Töövärk ja seekord ka koduvärk, sest seekord ei jäta ma oma kodu lihtsalt üksi, paludes, et mõni hea sõber mu lilli kastaks korra nädalas, vaid mu täiskasvunud lapsuke jääb ise koduhoidjaks. Hirmutav, kui meenutan seda, milleks olin ise võimeline 18 aastaselt.. Aga ükspäev peab tekkima ka seepäev, kui lapsevanem tunnistab seda, et vot nyyd oled sina - Poeg Suur ja ma usaldan sind kõiges ja usun, et sa saad hakkama tühise 17 päeva jooksul ja mingit totaalset sitta kokku ei keera. Tegelt ma ju tahangi seda uskuda. Vähemalt seda, et selleks ajaks, kui ma pidulikult tagasi olen, siis on kõik totaalse sita jäljed totaalselt ära koristatud. Näiteks mulle ei meeldiks, kui minu punased pitsilised stringid ripuksid vesipiibu küljes, nagu juhtus eelmisel aastal mu lapse sünnipäeval, kui kolmanda päeva õhtal koju saabusin. Kusjuures stringid olid võetud minu privaatse toa privaatsest pesusahtlist ja nagu ma hiljem teada sain, kalpsas enne vesipiibu külge riputamist nendega mööda mu tuba üks hullumeelne teismeline, kes oli need omale pähe tõmmatud ja minu päikseprillid ette pannud (kah pärit minu privaatsest sahtlist). Jah, eks tekib kõhklusi ja kahklusi pärast sääraseid seiku ja ka pärast teisi mõningaid seiku, jätta rohkem, kui kaheks nädalaks kogu oma elamine poolemeelsete puberteetide meelevalda, kes kõik lubavad käituda "korralikult." Majakindlustus on õnneks tehtud.
See on kõigest üks murekene..
Aga see kurati töövärk kuhjub just siis ülepea, kui ta seda ei peaks nii tegema.
Nokkisin netist mõned head vanarahvatarkused, mida mõtlesin, et söödan parajal ajal ette oma ülemusele ja töökaaslastele, kui keegi liiga palju mölisema peaks hakkama:
Minu lemmik - Esmaspäevase töö sööb siga ära.
Veel - Iga inimene elab õnne tõttu, ei mitte töö ega jõu tõttu. vot!
Ja palju hämmastavaid vanasõnu, asjakohaseid ja mitte päris asjakohaseid. Aga mulle meeldivad nad kõik, sest mulle meeldivad vanasõnad:
1. Joodik kõrtsist mööda ei lää, hooletu ilmaski tööga kõrda ei saa.
2. Hea hakkamine on ju pool tööd.
3. Hobuse sitt ei täida merd ega meeste töö tee kedagi rikkaks.
4. Iga inimene elab õnne tõttu, ei mitte töö ega jõu tõttu.
5. See on üle jõu töö: kana kaela söömine ja päält pää puu raidumine.
6. Kerge pea annab jalgadele tööd.
7. Ennemasti on koira perssest kusi otsas, kut töö otsa saab.
8. Maa peal olla seitse hullu: söömahull, joomahull, tööhull, laiskusehull, rahahull, näljahull ja riiuhull.

Ja kui jube palju feministe läheks hulluks, kui süveneksid nendesse vanarahvatarkustesse:
1. Ühe meesterahva taline sitalkäimine on palju enam, kui naisterahva suvine töö.. ?
2. Naiste tööd ja sõithobuse sitta ei nähta kuskil.. ?
3. Naisterahva töö ja märahobuse söömine ei lõpe iial otsa.. ?
4. Niket-näket ikke naiste töö.. jne. (see viimane kõlab kõige nilbemalt, lausa õõvastavalt)
Einohh, vanad targutajad, ärge ajage mind närvi..Ehhee, aga leidsin sellest pikast rivist ka oma lemmikvanasõna -
Kõik laisad kiitvad seda maad, kus pole tarvis teha tööd!
Vot, lähengi paari päeva pärast laiskademaale ja võib-olla hakkab seal nii meeldima, et ei tulegi tagasi!
Sest õõvastusega pean tunnistama, et leidsin veel kaks vanarahvatarkust:
1. Tee tööd, kuni elad!
2. Töö ei lõpe eladeski.

reisivärk

Enne reisi on hea teha reisiettevalmistusi. Kõik algab tegelt strateegiliste lennupiletite ostmisest. Need siis seekord sai padupurjus peaga bronnitud sellel ajal, kui olid reisimessi Finnairi soodukad. Tallinn-Bangkok maksis 9000 EEK-i. Lisaks sellele veel Airasia piletid Bangkok-Hanoi ainult lennujaama maksude eest - 1000 EEK-i. Kokku ümmargune total 10 000.- Pole paha.
Polnud ka siis paha, kui ärkasime sõbranna "H"-ga järgmine hommik üles ja hakkasime meenutama oma õhtusi tegevusi... tulid meelde lennupiletid. Netti kribades tuvastasime, et ka kuupäevad olid enam-vähem ok. Kohapeal siis 16 päeva - minu hingele küll vähe, kuid parem siiski, kui mitte midagi. Nüüd, kui reisini on jäänud aega kõigest 7 päeva on meeldivat tegevust palju. Kõik see reisiplaani koostamine, sest, kui reis on lühike, siis peab olema ka plaan. Kui pikk, siis ei ole plaan oluline, lähed just sinna, kuhu jalad viivad ja süda tõmbab.
Aga jah. Plaan meil siis sihuke:

23.05 TLL-BKK 15:20 Mikul algusega 14:20

24.05 kell 10:00 Bangkokis
võtame hotelli Khao Sanil, õhtul kell 21:00 ööbuss Koh Taole

25.05 jõuame Koh Taole 08:45 (terve päev veel ees)

26.05 Koh Taol

27.05 Koh Taol

28.05 Koh Tao – Bangkok 14:45 – 00:30

29.05 saabume Bangkoki kell 00:30, õhtul kell 18:25 – 20:25 lennuk Bangkok – Hanoi

30.05 Hanoi päev, õhtul Sapa mägimatka rongile kell 20:00

31.05 kell 05:30 kohal. Päeval matk, õhtul ööbime kas kodumajutuses või hotellis mägedes.

01.06 Päeval matk, õhtuks rongile kell 22:20

02.06 hommikul kell 05:00 Hanois

03.06 Halong Bay

04.06 Halong Bay

05.06 Halong Bay

06.06 Ühepäevane tuur Ninh Binhi

07.06 Hanoi – Bangkok kell 20:55 – 22:45

08.06 BKK-TLL 11:50 – 20:30

Vot, nagu pakettreisipervodel. Aga eks saab sealt kah midagi kärpida, kui väss tuleb peale. Esialgu olen bronninud vaid meie bussi-laeva piletid Bangkokist Koh Taole ja tagasi. Ja Hanspani firma kaudu SaPa mägimatka tuur sai just bronnina mailiga teele saadetud. Ja IF kindlustusega olen paar päeva maid jaganud, oma vea tõttu, mille kodus unise peaga tegin. Nimelt kiiruga e-kindlustust bronnides panin reisitõrkeks per person summa 30000.- 10000.- asemel. Tagajärg see, et kolmepeale läks minu apsaka tõttu meie kindlustusmakse 800.- kõrgemaks. Õnneks sattusin järgmine päev telefonis rääkima mingi toreda IF-i tibiga, kes mul asjad aitas korda ajada ja poliisi ära muuta. Lahe.. natsa veel ja siis sõit käes. Sõidame kolmekeski, kuna minu sõber Mikk, olles meid nädalakese noominud meie purjuspeaga tehtud otsuse eest, ei pidanud ise kaua vastu ja viimasel sooduka päeval bronnis omale kah kõik samad lennud - eks me juba enne kahtlustasime, et viinamarjad olid tal hapud. Ja nüüd siis lähme - MIR 1; MIR 2 ja Sputnik. Arvan, et saame hästi hakkama, kuna oleme ennegi koos kaugetel maadel seigeld.

täna oli juba hea päev

Eile oli 13 kuupäev. Halb päev, väga halb. Kunagi sülitasin põlglikult sellisele ebausule põhineva eelarvamuse peale, kuid, kui oli juhtunud järjest paar sitta situatsiooni minu elus täpselt sellel nõiduslikul kuupäeval, siis vankusid kergelt minu ateistlikud eelarvamustevabad põhimõtted.
Nüüd näiteks tahaks tööl viibides tõmmata punast plastmastruudukest kalendris kolmeteistkümnendal päeval ühe päeva edasi.. või tagasi. Nagu petta tiba saatust ja ajajumalat. Nagu tegi kunagi mu parim sõbratar "H", kel oli kunagi selline komme, et kui ammu aega tagasi koos ööklubides trallitasime, siis ta alati keeras oma kella tagasi. Seda tegi ta tavaliselt peldikus pissipausi ajal. Vähemalt paar-kolm tundi korraga. Eks ikka selleks, et ennast petta ja samas selleks, et hommikut hilisemaks välja nõiduda. Mind ta tavaliselt ei informeerinud oma tegevusest aga vetsust väljuv nägu andis märku, et ta shamaanitsemine oli toimunud. Hämmastav, vahel mõjus nõidus nii, et aeg jäi vähemalt kolm tundi seisma.. ausõna!
Nüüd, kus enam "H" aega ei nõiu ja elab üldse rahulikku elu, olen veendunud, et ta on oma salajased anded vaka alla matnud. Arvan, et seda tegelikut saab alati sealt välja sikutada, kui vajadus peaks tekkima. Tore mõelda, et sul selliste võimetega sõber on!
Aga jutt siis 13 kuupäevat. Nagu eelnevalt mainutud - üks kuradi vastik päev! Sellel päeval juhtub tavaliselt kõik, millega ei taha kokku puutuda:
1. Olgu see päev laupäev, teisipäev või reede, ikka on asjade kokkulangevusel juhtunud, et mõni sõber tuleb sulle külla napsupudeli ja äärmiselt veenva stooriga, miks sa just temaga peaksid selle pudeli koos tühjaks jooma ja mingitel üritustel osalema. Kuigi sa põtkid äärmiselt selle teema (napsutamise) vastu, tuues põhjuseks kõikvõimalikke mõjuvatena tunduvaid põhjuseid. Mainiks ka veel seda, et tavaliselt ei juhtu kunagi midagi sarnast teistel kuupäevadel. Kui teistel kuupäevadel juhtub midagi sarnast, siis kindlasti ei ole selliseid tagajärgi.
2. Järgneval (13) hommikul on pohmelus. Ja mitte kunagi väike pohmell, vaid ikka selline, mis vibreerib kõiki su ihuliikmeid ja ka ajurakukesi. Eriti julm on see, kui ülemus sinuga tahab tähtsaid asju arutada.
3. Ülemus arutab sinuga alati tähtsaid asju just 13 kuupäeval ja ilma etteteatamata. Lissalt kutsub su kohale ja tahab kuulata oma küsimustele vastusteks täispikki lauseid. Ta ei rahuldu "ei" või "jah " vastustega. Tavaliselt kujuneb tollasest tööteemast välja pikk ja piinarikas arutelu.
3. Kui oled veeretanud oma piinarikka tööpäeva lõpuni (kausutegur töömõttes tollel päeval null), siis hakkad kodu poole sõitma. Ja see on täielik kadalipp. Teemal, mida täpsustada ei tahaks aga mainiks seda, et ei ole korras kõik autodokumendid (varsti, kohe-kohe on), juhtub tavaliselt sellel päeval ja sellel lühikesel marsruudil kõikvõimalikke äpardusi-ehmatusi. Helerohelistes neoonvestides tegelasi sebib igal teelõigul hordidena. Minul higi voolab.. hirmust, ehmatusest.. või pohmelusest.
4. Jõuan koju kerge, vahest tugevama närvivapustusega aga üldiselt terve ja karistamatuna oma õiglaste pattude eest.
5. Värisen diivanil, ei jaksa midagi teha, vaatan karistuseks "Vapraid ja Ilusaid" ja "Kirgede tormi." Söön palju magusat, sest tunnen, et veresuhkur on madal (petlik õigustus). Tunnen, kuidas kogu dieet luhtub, kuna vähemalt kilo shokolaadi mu soolikaid ummistab.
6. Ei jaksa minna õhtusele rattasõidule.
7. Ei jaksa kuulata kõrvaklappidega head uut muusikat, mida olen eelmine õhtu tõmmand netist.
8. Kardan telefoni ja õigustatult, sest helistatakse mingite vastikute tööprobleemide pärast.
9. Ja siis ükskord elus ja just viimasel 13 kuupäeval tuleb koju mu oma laps ja otsustab just sellel päeval teatada, et ta jätab oma kooli pooleli. Polüka kolmanda kursuse lõpu.. Võta või jäta ema.. Minu kraaksumine ei aita enam midagi, saan sellest isegi aru. Tunnen, et olen vilets ema kasvastuse mõttes ja nii muuski mõttes. Enesehinnang on null.. või skaalal -100 kuni +100 täpselt umbes miinus 100 punkti. Tore, et ta ei teinud seda mulle teatavaks näiteks 14 kuupäeval, oleksin saanud oma elus omale uue foobia.

kohutavalt igav on

Nii kohutawalt igav on, et ühtegi huvitavat mõtet kah pole. Tegelikut tean, et igavust tunnevad vaid igavad inimesed, iseennast peaksin pigem huvitavamapoolsemaks.. samas tahaks säilitada ka tagasihoidliku inimese väärikuse.
Aga see kuradi päev hakkas juba peale nii hullumeelselt, et nüüd, kui on lõpuks käes õnnis reedeõhtu ja mul toss väljas ja tahaks teha midagi lõõgastavat ja huvitavat, ei oska midagi välja enam mõelda.
Tegelt tahaks kimada jalgrattaga saarele ja istuda mõne hea sõbraga rannaliival ja imetleda päikeseloojangut, kevadiste hüsteeriliste kajakate kisa taamal kõlamas. Sest saar ise on ju megalahe koht ja salajane, arvestades seda, et ta asub Tallinna külje all. Täpsemalt, oma kodunt kiman sinna jalgrattaga ca 15 minutit, jala kõmbin tiba üle poole tunni. Saar on lahe. Saarel olen pidanud oma viimased 10 sünnipäeva. Saarel olen käinud nii mõningasel üksikul õhtutunnil oma mõtteid mõlgutamas ja akusid laadimas, tavaliselt seljakotis pudel õlut, sest nii hea on ju istuda inimtühjal rannaliival, avada õllepudel ja suitsetada rahupiipu.. vahest isegi täiesti mõttelagedal kombel. Saarel on ka lahe varakevadeti ujumas käia, siis, kui teised inimesed vantsivad veel tööle ja koju soojade talvejopedega.. või vähemalt sügis-kevadmantlitlitega.

Ja saarel tegutsevad lisaks kajakatele ka palju muid tegelasi - luiged, pardid, mõned üksikud kalamehed. Kui õhtati hästi kannatlikult ja vaikselt rannas istuda, siis võib juhtuda, et näed hiigelsuuri kalu lupsu löömas. No ok, võib võtta maha 20 cm hiigelsuurte kalade mõõdust, kuid siiski pole nad mingid pisikesed särjed ega kilud. Ükskord püüdsime võrguga neist vetest välja üle 10 kilose karpkala, ausõna!

Saar pole ammu enam päris saar. Kunagi oli ta tõesti piiratud igast küljest veega, kuid nüüdseks saab suviti ühest servast päris kuiva jalaga üle. Mis on hea, sest kui pean juulikuus oma sünnipäeva, siis on vaja saarele viia alati hästi palju tarvilikku staffi. Nagu näiteks küttepuid lõkke jaoks ja generaator selleks, et muusikat saaks kuulata ja varikatused juhuks, kui vihma peaks kallama hakkama. Ja telgid, magamiskotid ja muu staff, et raffas saaks vähemalt kolm päeva ennast saarel koduselt ja mugavalt tunda. Ja kõik, kes on korra saarel käinud tahavad sinna tagasi. Sest seal on lihtsalt nii lahe. Keset saart on hiigelsuur kivi, mille ääres on meie lõkkeplats.

Kivi otsa saab ka ronida.

ja sinna saab ka pesa teha

Ja kui vahel juhtub selline lugu, et ärkad saarel üles ja grillsüsi ja puumaterjal on otsas aga kõht on tühi, siis saab alati korjata käbisid ja nendega grillida. Sest käbisid on saarel palju. Käbid tuleb esmajärjekorras ära korjata sellelt marsruudilt, mis kulgeb lõkkeplatsilt ujumisranda, sest siis on hea paljajalu ringi toimetada - käia asjatamas rannaseltskonna ja kiviseltskonna vahet. Ja männikäbidega grillitud lihatükid maitsevad kolmandal saarepäeval eriti hästi.Viimase päeva lõpus toimub alati suurkoristus. Elementaarne on see, et korjame kokku oma miljonid prügikotid, kuid alati saab ka lähiümbruskond üle luuratud. Sest nagu ütles Chalice - miljonid inimahvid ei saa aru sellest, et prügi ei tohi maha loopida. Seniks tuleb ise hoolitseda selle eest, et meie salapaik oleks puhas ja kaunis.

Ehh, selline saareisu tuli nyyd peale, et panen vist kükloobi (pealambi) endale otsaette ja kiman veloga saarele rahupiipu tegema.