Džiisas - täna õhtul läks discoks..

Hiinakene ja pildivärk

Korduvalt ja korduvalt ma luban, et jälle kirjutan oma reisidest.. ja vean ennekõige iseennast alt..

Nonii - see kord panen pilded enne, oma kuisest Hiinareisist ja hiljem ka juttu. Ausõna..

 

 

 

depressioon mingu nahhui..

Mõtlesin tükk aega, kuidas kirjutada seda pealkirja.. aga.. kuna panin alloleva loo youtubest mängima hetke ajel ja täiesti tavaliste mõtetega - et kuulan ja siis koristan edasi.. Aga kui see lugu hakkas mängima, siis tantsisin nagu hull oma tolmuimeja torude vahel. Ja nii korduvalt (3x lugu). Ja enesetunne on hetkel palju positiivsem. Paeb vist vahetevahel ikkagi kodus üksi hullu panema, kui puudub võimalus ennast kusagil mujal välja elada.
Järelikult ei pannud ka pealkirjaga puusse - mingu see depressioon nahhui!
Aga lugu siis:
 

mu elu on nagu karneval.. tahtsin öelda nagu tsirkus, aga ma vihkan kloune

Ma olen iseenda peale vihane. Järgmine etapp oleks see, et ma jälestaksin ennast, kuid selle hoian ma ära. Sest nii madalale ma ei lasku. Punkt.
Kõik algab sellest, kes ma olen praegu.. ja andke andeks, ma ei taha olla kloun aga kõik kisub sinnakanti. Sest:
1. Mul ei ole tööd
2. Ma olen laisk
3. Ma olen kohutavalt laisk
4. Mul ei ole kohustusi, peale kooli ja see on lihtsalt kaks korda nädalas kohalkäimist ja üks kord nädalas kodutööde tegemine
5. Ma ei ole osav inimsuhetega - keeran kõik perse, sest mul on suva hetkel, kui oma suust ajan välja paska
6. Hiljem kahetsen aga siis on juba hilja - kassiahastuseks võib seda ka nimetada ja see röövib aega mu elust (time is many)
7. Ma virisen omaette igasugu asjade pärast nagu näiteks see, et puud on liiga pikad, mis mu sõber mulle koju tõi .. tasuta.. häbi, häbi, häbi.. enda pärast
8. Nagu eelmisest lausest võib aru saada - ma häbenen.. kurat, ma ei tea mida!!
9. Ma suitsetan liiga palju ja ei ole oma jumega rahul
10. Mu kõrvalt naabripoiss, kellega olen kakelnud kogu elu, sest ta on värdjas (see on kindlaks tehtud), ähvardab mind ja loobib ülekohtuselt mu aknaid sisse.. aga mis mina teen - teen akna lahti ja selle asemel, et täskasvanlikult teda noomida, sõiman teda koeraks ja haugun ja ulun talle vastu, sest ma tean, et see ajab teda närvi. (Enda kaitseks võib veel öelda, et ta tõesti ilma põhjuseta seda tegi ja lubas mind põlema panna ja ära tappa jne.. tuttav teema, enam ei hirmuta)
11. Ma ei saa kunagi korralikuks täiskavanud kodanikuks!!
12. Ma ei tee sporti.. vähemalt peale reisilt naasmist ja äkki ongi see rahuolematus iseendaga põhjustatud sellest, et ma olen Eestis ja ei suuda aktimaliseeruda?
13. jne jne jne..
14. Ma ei taha olla enam laisk!

Tahan kohustusi! Tahan, et keegi piitsutaks mu varvastele jälle! Tahan vastutada paljude asjade eest tööpostil olles! Ma ei oleks kunagi arvanud, et ma selle kõva häälega välja ütlen...et tahan ärgata äratuskella peale ja mitte panna hääletuks oma telefoni, siis kui tuju tuleb

Aga järgmisest nädalast hakkan käima iga tööpäeva hommik koolis ja veel õhtuti.. äkki siis saan selle sõja iseendaga lõpuks lõpetatud.