palve Ilmataadile, vabandan ette juba oma kärsitusmõtetega

Mine kuke suhu see Eesti suvi! Miks Sa lõpped nii vara ja oled nii äraarvamatult napakas? Ma ju ei palu Su käest mingit troopilist palavust, kuigi mulle see meeldib. Ja loogilise inimesena saan aru kliimavöötmetest ja puha.. aga ikkagi - kuigi Pauksonid panevad kogu aeg sogaselt segast ja inimesed varuvad oma talvepuid nende ennustuste järgi - siis mina, kes ma olen nii hea ja siiras ja sinisilmne looduslaps (ja saadan Pauksonid kah kukesuhu) - palun kingi mulle kena vananaiste suvi. Nii palju asju on veel teha ja ausalt, ma ei ole ainus, kes nõndaviisi mõtleb! Mõtle selle peale palun kulla Ilmataat!

the weeds

Kui ma olin haiglas, siis mu hea sõber tõi mulle läpaka ja tõmbas mulle kaheksa hooaega "the Weeds`i". Teadupärast haiglaelu on nüri ja igav ja ööd ja päevad vaatasin ma seda seriaali. See oli ilma subtiitriteta, mind ei häirinud - lülitasin ennast ennast haiglaelust välja ja vedelesin klapid peas voodis - huvitav oli. Lisainfoks veel see, et see on sari, mida peab algusest peale vaatama, muidu ei pruugi saada mõhkugi aru. Paari esimese hooaja algusmuusika oli seesama "little boxes," iga kord erinevate artistide poolt - see oli nii kodune muusika mu kõrvadele - viis mind eemale sellest voodist ja palatist. Aga see on lihtsalt üks mälestus ja nüüd panen sama loo, mis on the Weedsi originaal soundtrack, nii nunnuke teine

vahel ma mõtlen, et kuigi ma ei jõua kodust kaugele, on sealt lähedalt palju raskem koju saada

Aga tegelikult on suht ükstapuha. Peaasi, et sõber oleks kaasas ja päike paistaks päeval ja kuu öösel. Mõni täht võiks kah vilkuda. Grillimeistrid pole me mõlemad Annikaga, aga mingi käki ikka kokku keerasime. Käelihased valusad ujumisest, sest ujutud sai päeval ja öösel ja pikalt. Minu kaitseingel ikka hoiab mind, et ma ära ei ole siiani uppunud. Annika seevastu on ettevaatlik ja kaval ja ateist - ta ujub küll palju aga solberdab kalda lähedal - usaldab ainult iseennast. Annika on armas ja lahe. Aga mu jalad kah valusad - üks marraskil ja sinine igalt poolt ja teine vabsee longatav jalg siiani, kuigi nädal möödas. Muidugi oli mul vaja jälle kukkuda, aga olen sellega juba väga ära harjunud. Aitäh ka Mikule, kes andis mulle jälle oma jeebi, et ikka saaks asjadega saarele ööbima minna. Plaanis ikka oli minna kahekesi, aga järgmine päev käis meil kah üks kylaline, kes oli hämmeldunud saarevõludest. Muidugi oli raske koju tulla.. - minna oli palju lõbusam!

 

Ahh ja kalad lõid ööläbi lupsu seal saarel. Kes tahaks minuga kalale tulla?

Ja läbiv lugu oli: