El Nido

Viies paev juba paradiisis, nimega El Nido. Koduaknast avanemas selline vaade. Sukeldudes on tunne nagu holjuksid avakosmoses. Ehh, eile sukeldudes sattusin keset suurt seenekorallmetsa, kus mu ymber nii tihedalt kuldsete heeringasuuruste kalade parv, et tekkis tunne, et nad hingavad mu hapniku ara. Suurest onnest hakkasin sygaval vee all naerma nii, et regu kukkus suust ara :)

teate mis.. nii lahe on reisil olla :))))

Mis siin ikka pikalt kirjutada. Emotsioone on ju nii palju. Mulle meeldib Filipiinidel, esimesest silmapilgust meeldis. See oli nagu kojutulek. Eks ma kirjutan huvilistele kunagi pohjalikumalt, kuid hetkel yritan panna yles moningad pildid, mis siis tehtud Boholi saare kandis. Kusjuures oma elu pikima tsiklitripi, mille ajal ca terve paeva kallas kohutavat padukat nii, et olin labikylmunud hullemini, kui oma talvises kodus, tegin just siin, Filipiinidel. Paris johker oli, Mikk, kes oli vaga tubli, ytles, et mu huuled olid siniseks kylmunud ja ega ma ausalt oma sormi ja varbaid ei tundnud. Aga jargmine hommik paistis jalle paike ja ilm oli nagu ekvaatori all olema peab.