Mis siin ikka pikalt kirjutada. Emotsioone on ju nii palju. Mulle meeldib Filipiinidel, esimesest silmapilgust meeldis. See oli nagu kojutulek. Eks ma kirjutan huvilistele kunagi pohjalikumalt, kuid hetkel yritan panna yles moningad pildid, mis siis tehtud Boholi saare kandis. Kusjuures oma elu pikima tsiklitripi, mille ajal ca terve paeva kallas kohutavat padukat nii, et olin labikylmunud hullemini, kui oma talvises kodus, tegin just siin, Filipiinidel. Paris johker oli, Mikk, kes oli vaga tubli, ytles, et mu huuled olid siniseks kylmunud ja ega ma ausalt oma sormi ja varbaid ei tundnud. Aga jargmine hommik paistis jalle paike ja ilm oli nagu ekvaatori all olema peab.
2 kommentaari:
Vahel...
...olen väsinud maailmast ja iseendast.
…olen väsinud hingamast ja mõtlemast,
rääkimast ja kuulamast.
…olen väsinud teist ja teistest.
…olen väsinud arvutist ja mobiiltelefonist,
televisioonist ja muusikast.
…olen väsinud olemast.
Lihtsalt olen väsinud.
Vahel võib ju… tahan ka reisile, niuks
Kullake, tean, kes Sa oled ja jargmine kord lahema koos!!!
Postita kommentaar