tunne oma tarbijaõigusi!

Hea on see blogi, sest siin on võimalus sitaks kiita ja kurta oma õnnestumisi ja ebaõnnestumisi. Räägin siis täna oma ebaõnnestumisest, mis samas ka selline juhtum, mida saab heaks teha, kui tunned oma tarbijaõigusi. Nimelt juhtus siis see, mida ammu olin juba kartnud. Mu hea ja vana telefon andis saba, kui olin teda jällegi tiba uputanud. Ja olin selleüle jubeõnnetu, sest nimelt on ta nii käepärane ja ma ei tahtnud teda kuidagi vahetada uue ja ultramoodse telefoni vastu. Häda ja viletsus, kui uputad telefoni (minuga on seda juhtunud niimõnigi kord). Lühike õpetus telefoni uputamise korral: hästi siva kriba ära tagumine korpus ja aku. Siis esimene korpus. Siis laota radikale froteerätik ja säti kõikneedvidinad sinna ilusasti ööseks kuivama. Hommikul ürita see lego kokku panna ja tšekka, kas kõik nupud funkkavad. Kui vajutad nupule 9 ja ekraanile ilmub arv 6, siis on midagi mäda. Koduparanduse soovitus on - kuivata veel vidinaid ja proovi nagistada ja muljuda klahve. Tegin seda kõike aga ikka ei töötanud mul täna hommikul vähemalt kuus elutähtsat nuppu. Kahjuks töö selline, mis käib läbi telefoni - järelikult oli vaja kiiresti midagi ette võttta. Arvasin siis oma naiivsuses, et äkki viga nupuvärgis ja leidsin ka pika otsimise järel üles leti, kus müüdi sedasorti vanadele telefonidele vidinaid. Vahetasin kohapeal klahviosa - ja eimidagi. Loobusin ebaviisakalt oma ostust ja tormasin edasi, paar sektsiooni eemal asuvasse EMT boksi. Inimtühjas telefonipoes nõudsin häälekalt ja kiiresti suvalist ja suurte klahvidega telefoni, ainuke kriteerium oli see, et ta oleks nokia. Oli valida paaritonniste plastmasskorpusega roosade ja siniste telefonide vahel ja järgnev klass siis peene nimetusega, nagu tutvustas mulle sümpaatne müüjapoiss - head äritelefonid, milledel kõikvõimalikud funktsioonid, mida tänapäeva ajastu võimaldab. Hetkelise paanika mõjul (tegemata töö jne) ostsin siis endale kibekiiresti sellise nokia mudeli nagu E51. Ja kui olin koju kribanud, et oma uut ja poppi ja mittesoovitud telefoni laadijasse toppida, ärkas nagu nõiaväel mu vana ja armas telefon ellu. Kõik klahvid töötasid. Paremini isegi, kui enne. Algul olin kimbatuses, mida nüüd teha oma kahe telefoniga. Siis meenus mulle reklaam Kalevipojast ja Siilikesest.. helistasin EMT-sse, et asjale kinnitust leida. Rääkisin ausalt ära oma loo ja loomulikult olid nad nõus tagasi võtma mu äsja soetatud telefoni. Hea, kui on olemas Kalevipoeg ja Siilike! Ja tegelikult on tähtis asi see, et isegi, kui sa pole asjas kindel, siis ära kunagi karda küsida. Sest maailmas ei ole olemas lolle küsimusi. On ainult lolle mõtteid, mida ei ole osatud sõnadesse panna.