kui ma ei oska midagi pealkirjaks mõelda, siis ma ei oska ka midagi kirjutada..

Lõõtsutasin hetk tagasi diivanil peale oma rattasõitu ja mõtlesin, kuidas panna oma emotsioone kirja.. mingi jutt kumas ja siis ütlesin järsku iseendale selle lause, mis on selle jutu pealkiri. Nii lihtsalt see käiski..
Aga tegelikult ei peagi olema ju kirjanik, kui tahad blogida oma emotsioone.. onju.. kinni jooksis, pealkirja mõttes ja ka muidu.. aga tegelikult vahel on emotsioone ilma märkimisväärsete sündmusteta rohekem, kui mingi elutripiga võrreldes..
Sõitsin ca 3 tundi tagasi oma kodunt välja paraja kassiga. Tuju oli paha paljudel põhjusetel, mida ei hakka siin välja ju ometi tooma.. Kuuulasin oma lemmikmusa ja sõitsin ja sõitsin ja sõitsin.. Ja muidugi laulsin ja laulsin kaasa.. nii kõvasti ja valesti, kui see mul välja tuleb. Vilistada üritasin kah.. vabsee ei tulnud välja alguses.. hiljem, kui ühe klapi kõrvast ära võtsin, siis hakkasin tajuma, et mingi meloodiline vile juba tärkab.. selline algeline, aga suureks rõõmuks mulle. Märkasin ka igasugu tegelasi, kes veetsid oma aega Nõmme tänavatel ja kes suure hämmeldusega mind põrnitsesid. Tundus, et tigedalt. Meenusid ühe tegelase sõnad, kes tuli just Hollandist ja kirjeldas jalgratta kultuuri ülivõrdes. Tema sõnade järgi vilistab ja laulab iga kolmas rattur Amsterdami tänavatel ja keegi ei vaata imelikult tema poole..
Sõitsin kodunt välja mööda oma lapsepõlve tänavaid, kus tean igat puud ja maja. Tean ka inimesi, kes seal elavad ja traagigat kah, mis on juhtunud nii ühes, kui ka teises majas.. Paha tujuga tulidki ainult sellised asjad meelde..
Siis laekusin ühe oma vana sõbra juurde, kes elab ka Nõmmel ja keda polnud näinud palju aega. Sai räägitud maailmast ja mõndast.. ka südame puhtaks.. või peaaegu. Kuradi hea oli.
Kojusõites mööda samu tänavaid tulid meelde tuttavate majade juures vaid positiivsed asjad. Kuidas seal majas me kirsiraksus käisime ja seal kiigega üle võlli tegime.. ja muud paljut säärast. Hea tunne olin. Laulsin jälle ja tegin oma rattaga Sihi tänaval kaheksaid. Mingi rahvas vahtis mind ja naeratas heasoovlikult..