Oslo - VOL 2

Väldi suurlinnu ja tõmba neist kiiresti minema, on olnud mu moto. Aga tegelikult võib alati ju mõne tunni, vahest ka mõne päeva, mõne linna jaoks ohverdada oma kallist reisiajast. Tea, kas see Põhjamaa pealinn Oslo niii väga suurlinn ongi.. kindlasti Eesti mastaabis, aga juhtus nii, et hulkusime seal tervelt pool kenat laupäevast päeva ja mulle isegi täitsa meeldis. Ilm oli super. Isegi kohalikud olid sillas. Suvi oli tulnud lõpuks ka nende juurde. Otsisime ATM-e. Kammisime läbi suht suure maaala, enne, kui õnnestus üks leida. Naljakas, kui tuua võrdluseks meie väike Tallinn, kus igal sammul erinevate pankade rahaautomaate. Naa na, kui raske on Eestis olla...
Park, kuhu sattusime sellel kenal suvepäeval oli imekaunis. Purskaev, imekaunis haljastus, lillepuhmad, sügisõites põõsad, pargipingid.. tegime seal oma väikese break`i ja viskasime ennast päikesepaistelisele murule külili. Tundus, et meiesuguseid tegelasi oli seal veelgi. Ühe kuju tagant paistsid kellegi jalad.. ja mingis lillepuhmases sehmisid mingid tegelased. Siis tuli meiega kõnelema pensionieas hipi, kes eelnevalt oli samuti olesklenud murul oma eatu ja kulunud ja küllalt lärmaka kaasaga, kes nägi kurja vaeva, et kolme asja kotti pakkida. Hipi seletas oma elulugu lühidalt ja kokkuvõtlikult kätega vehkides ja ägedal moel.. lisaks sellele oli tal meile ka sõbralikke soovitusi: "ärge hoidke oma taskunuga siin murul, politsei saab väga kurjaks, kui seda näeb!" taskunoaks nimetas ta väikest matkanuga, mida olime hetk tagasi kasutanud küüneviilina. "Vaadake mind!" karjus ta traagilise häälega ja vehkis oma kätega, paljastades oma veenid: "Olen proovinud küll neli korda heroniini aga see mulle ei meeldinud, nüüd vanas eas süstin amfetamiini ja olen rahul oma eluga!" ja nii ta vatras, raputades traagilise liigutusega oma pikki juukseid. Mõne aja pärast naasis ta oma elust räsitud kaasa juurde, kes ikka veel pakkis oma kolme asja kotti ja kotist välja..
Mõni aeg hiljem, kui olime oma kolm asja kiiresti seljakotti toppinud ja pargist välja minema asusime, siis torkas silma kauni haljastuse vahel lamavate inimkehade laialisirutatud käeveenides süstlad.. või ok, liialdan, ühe tegelase käeveenis.. Aga neid imekauni Norra suvepäeva päikese all pargis magavaid "looduslapsi" oli seal palju..

Aga tegelikult Oslo meeldis mulle.