pühapäev, 21. november 2010

ma elan "Hukkunud alpinisti" hotellis

Joodikute rõõm ja mure. Rõõm on õhtul ja hommikul on paha. Ohkimisi ja ägamisi. Agooniaid.. millega ma küll eile hakkama sain! Võtame nüüd selle hüüumärgi eelmise lause tagant ära, eks?


Mu elus on viimasel ajal ainult üks virr-varr. Ma ei taha enam niimoodi elada. Ma tegin õigeid otsuseid ja need lendasid vastu taevast ja purunesid kildudeks. Ma tahan elada õigetmoodi. Palun õpetage mind, mismoodi see olema peaks.

Aga siin siis BOOM`i kokkuvõte.

Kommentaare ei ole: