suvehetked

Tegelikult oli neid hetki palju.
Ilusaid hetki. Mõtlikke hetki. Reisihetki..
Ma ei saa öelda, et aasta 2010 oleks minu jaoks olnud igav ja reisivaene aasta. Kindlasti mitte, kuigi tegelikult siiani arvan, et eriti eelmise aastaga võrreldes oli see tänavune aasta minu jaoks emotsionalselt väga raske aasta.
Ja ei ole see aasta veel lõpule jõudnud. Tegelikult ei saa ka ette kritiseerida seda - oi, see aasta oli minu jaoks halb, sest kunagi ju ei tea, milleks on just see ja see sündmus hea sinu tulevases elus. Äkki oli see murdepunkt, millest algavad hoopis uued ja huvitavad sündmused? Ja sellisel juhul sa vaagid hoopis selle aasta sündmusi paari aasta pärast teistmoodi - positiivsel moel.. kas pole nii?
Aga igal juhul.. mhmm.. ei olnud see üldse halb aasta. Ka reisimise mõttes.

Aasta alguses olin veel sügaval Amazonase džunglites. Ja alles märtsist jõudsin koju ja karmi reaalsusesse. Oli ees meeletult ilus suvi, mil sain palju koos olla oma sõpradega.

Ka oli palju autotrippe mööda Eestimaad. Oli palju õhtuseid õõtsumisi oma aias kiiges koos raamatuga ja palju jalgrattasõite mööda lapsepõlveradasid.

Mäletan, kuidas ükskord Purtses otsustasime Priidiku ja Jannoga, et ei sõida autoga randa, vaid ujume mööda jõge sinna. Ja me tegime seda, hüpates silla juurest vette ja ujudes mööda madalat jõge otse merelahte.. ilus oli..

Ja oma sünnipäeva tähistasin oma parimate sõpradega Palangal. Saabusime sinna vastu hommikut, leides privaatse lumivalge liivaga mereranna. See oli uskumatult tore nädalavahetus, mil sain aru, et selleks, et rännata, ei ole vaja kaugele rännata..

Oi, kui armsad ja õelad on mu sõbrad, kes pildistavad mind, kui olen padupurjus peaga uinunud lahtise värskapudeliga. Ise õelalt itsitades ja jälgidas, kuidas ma selle endale mingil hetke voodise keeran..

Ja Leedus Kurasäärel avastasime vees kaks kolmepealist Draakonit! Nimelt oli siiani minu, Annika ja Heleni ühtne hüüdnimi selline.. (kolmepealine Draakon).

Ja kui sul on vähegi oidu, siis kirjuta oma leedukeelne aadress kirja.. kusagile, kust ei ole võimalik seda ära kaotada..

Ja vahel on ka tore kohtuda ja grillida koos oma töökaaslasetega. Kellega sa niikuinii veedad koos enamiku oma ajast. Ja kes on sulle nii südamelähedased.

Tegelikult oli veel palju head sellel suvel ja aastal. Meie Portugali reisist alates, lõpetades Eestimaiste reisielamustega.

Jaah, kes teab, miks oli hea või halb mõni asi.. eks see tulevikus ole paista.

Aa jah.. vahepeal hakkas mulle meeldima selline lugu-video..