mehelik edevus

Kui mees hakkab enda välimuse eest hoolitsema, kas siis on see väljund naiselikkuse poole?
See on selline kliiksuga küsimus, tegelikult mulle meeldib, kui mehed hoolitsevad oma välimuse eest. Aga suhteliselt palju erinevaid stiile ja vorme on, kuidas nad seda teevad. Näiteks suurtes riikides nagu Ameerika Ühendriikides või Inglismaal olevat selgelt näha ööklubides ja baarides, kui mees on liiga hästi riides ja näeb liiga hea välja, siis on ta ilmselgelt homoseksualist. No seda on ka Eestimaal näha, aga seda pigem odavate ja edevate hilpude ja provotseeriva, peenutseva käitumise järgi.
Olen enda elukaaslasel oma näokosmeetikaga nägu koorinud ja teinud talle põhjaliku näohoolduse, mille tagajärjel (kuigi ta algul vastu tõrkus), oli ta õnnelik, sest eelnev kare näonahk asendus pehme nahaga, nagu ei olekski mees käinud Põhjariikides nädal aega kalal.
Tegelikult on see rumal suhtumine-"Džiisas, sa kreemitasid oma nägu ja oled mees.. järelikult oled ka pede," nagu mölises üks ta sõber, kellele rääkisime sellest saatuslikust näohooldusest.
Samas tunnen inimesi, kes ilma ülikonnata isegi ei välju vabal päeval kodunt. Ja siis, kui neil on vaja mudast sporti teha (kuna sõbrad neid kutsuvad), panevad nad omale selga heledad väga kallite firmade spordiriided. Ja tossud. Ja hädaldavad pärast. Oma riiete ja jalanõude üle.
Ja siis on veel üks grupp inimesi, kes peavad ennast kas hipideks või punkariteks ja on ostnud endale vastavad riided ja aksessuaarid. Ja samuti hädaldavad nad siis, kui midagi juhtub nende väliskattega.
Kes on üldse Tõeline Mees?
Kas selline, kes ei pane tähele oma välimust, aga samas tal on oma stiil.. ja tal ei ole kahju, kui mudaplekk.. või punase veini plekk rüvetab ta lemmikpükse..
Või selline, kes ei tee endale rastasid ja tätokaid selle nimel, et olla nüüd hoopis teine inimene, kuigi, ta tegelikult on sama tegelane, kes enne.. või hullemgi veel..
Või sellised mehed, kes on lihtsalt sellised, kes nad on - naturaalsed ja siirad, oma vigadega ja väikese edevuse ja egoga..
Üldse kaldun arvama, et mehed on edevamad, kui naised. Võin tuua kiiresti paar näidet selle kohta.. mhmm, mis mulle esmaselt meelde tulevad mu elu jooksul:
Ükskord, kui oli veel nõukaaeg, sõitsid paar mu tuttavat Järvevana teel tsiklitega. Ühel kihutajatest olid jalas tuttuued Nike jooksukingad, mis ta oli soetanud valuutapoest.. üüratult kalli raha eest.
Ta tegi avarii ja ta tsikkel kukkus talle peale. Esimene lause, mis ta peale laksu karjus oli: "Appi, mu toss.. palun tehke midagi.. mu toss on katki!"
See, et ta kand oli rebenenud kuni jalalaba ülemise labani ei huvitanud teda hetkel üldse. Või tegelikult.. äkki teen talle ülekohut - äkki oli ta shokis. Või mitte, sest peale oppi haiglas, hädaldas ta ikka oma kalli jalanõu üle..
Teine ja mitte nii mõjuv näide on sellest, kuidas üks meessoost tegelane siseneb meelelahutuskeskusesse. Ta on uhke oma pikkade juuste üle ja alati teeb ta komplimente ja antikomplimente naistöötajatele, kellel on temast pikemad või lühemad juuksed. Ja ükskord, kui ta tuli öösel uksest sisse ja nägi suht räsitud välja, näitas ta ukse kõrval asuvale peeglile keskmist sõrme.. seda polnud enne kunagi juhtunud, kuna ta eelnevad pilgud ja shestid, kui ta sisenes, väljendasid seda, et ta oli väga rahul oma välimusega.