Ma ei saa aru paljudest asjadest.. tihtipeale. Olen tiba loll aga kindlasti mitte lausloll. Okei, nüüd läks natsa käest ära.. mhmm - tegelt olen suht tark aga mitte ka kindlasti geenius. Kõlab paremini, eksole ju. Aga... enivei, pole tegelikult vahet- lihtsalt olen üks tavaline ja keskpärane inimene. Aga see selleks..
Kuulasin nii kuradi palju head muusikat täna, et (lihtsalt sõnu ei ole) nagu mu vanama ütleks. Ta muidugi ütles igasugu tarku asju aga ma ei jaksa hetkel neid siia küll kirja panna.
Aga reisimuljed..
Kohtasime täna esimest ja kohutavalt vastikut inimest - noh siis meie siinse tripi ajal - ca kolm nädalat siiani. Tegelane oli taksojuht ja tegelikult oli ta tõesti rõve.
Kogu kammarajura hakkas pihta tegelikult sellest, et kui olime Rhodosele jõudnud ja sõitsime Faliraki`sse, siis olin suht oimetu oma suurest seljakotist ja bussipeatuses küsisin mingi baaritibi käest.. et kui kaugel on meie kodu. Tuli välja, et suht kaugel, et seljakottidega vantsida. Näkk soovitas võtta takso, ütles, et ca neli kuni viis eurot. Taksopeatus oli kohe bussipeatuse kõrval, aga see, mis järgnes, oli nii halenaljakas, et ajab siiani naerma.
Kui olin hinna kaubelnud kuue euro peale, siis vantsisime me kottidega tigeda taksistist vanamehe jälgedes - kes sülitas vasakule ja paremale ja ma ei saanud tükk aega aru, kus on nüüd siis see meie takso. Aga auto oli olemas, kotid viskasime ise pagasnikusse ja sõit läks lahti.
Taksojuht: "millega te tulite siia?"
Mina: "bussiga"
Taksojuht: "aga miks te peatus varem maha ei läinud - oleksite kohe saanud oma hotelli ja poleks pidanud raha raiskama."
mina: "aga ma ei teadnud, et nii on võimalik, sõitsime linna ja siis hakkasime uurima."
Ja siis läks märuliks, millest vähemalt ca viis minutit ei olnud dialoogi..
"te olete debiilikud! te ei jaga midagi sellest, kuhu tulete ja mida teete! kui te olete nii lollid, siis jääge parem oma koju ja püsige seal paigal. Kuradi hinnakauplejad! Kas teil on üldse aimugi, mis hinnad on taksosõidul Rhodosel? Kes teile ütles, et see hind on madalam, kui teile pakkusin? kas ta oli taksist?! kas ta oli taksist!?"
Vanamees möirgas kaua ja selle möirgamise taustal sain ka aru, et jala me enam ei oleks tõesti vantsinud seda pikka teed oma koduni, sest sõit oli suht pikk.
Aga ta oli üdini vastik ja suht jäle inimene ja kõige hullem oli see, et ta suutis minus tuua esile selle jäleda külje, mida olen üritanud endas maha matta - sügavale mulla alla.. või kuhu iganes,
"kuule sina - taksistide kunn! teeme nüüd nii, et oled kuss!" ja siis tegin seda Björgi "kuss, kuss, ssssh, ssssh.."
Ja siis ütlesin veel ühe koleda inglisekeelse väljendi, mida ei hakka siia tõlkima.
Aga vanamees jäi vait. Kuna sõit oli suht pikk, siis kohati kahtlesin, et äkki ta viib meid valesse kohta.. noh see ülemõtlemise värk.. Aga ta oli vihane - nii hirmus vihane. Ma siis mõtsin - kas tõesti mu esimene tõeline inimkontakt Rhodosel on selline kole - täis vimma ja viha ja vastastikust mürgipritsimist? Ja mismoodi ma nüüd siin edasi toimetan? Tegelikult oli asi lihtsalt ühes lollakas seniilses vanamehes, kelletaolisi kohtab Eestimaal ja eriti Tallinnas ca igal sammul. Sellised vanad õeluspead-tarkpead.
Aga selle esimese lühikese päeva jooksul olen juba armunud tiba Rhodose saaresse ja inimesed on ka nii lahedad siin. Ja meil on imemõnus kodu, koos köögiga, kus tegime täna esimest korda süüa. Ohh nõndasamuti oli ka Türgis. Ja mulle nii meeldib see, et nii kreeklased ja türklased oskavad teha nalja ja saavad ka ise naljast aru. Tihtipeale on see ka tiba must huumor aga see paneb mõlemad pooled täiega lõkerdama. Ja see on vahva.
Kuulasin nii kuradi palju head muusikat täna, et (lihtsalt sõnu ei ole) nagu mu vanama ütleks. Ta muidugi ütles igasugu tarku asju aga ma ei jaksa hetkel neid siia küll kirja panna.
Aga reisimuljed..
Kohtasime täna esimest ja kohutavalt vastikut inimest - noh siis meie siinse tripi ajal - ca kolm nädalat siiani. Tegelane oli taksojuht ja tegelikult oli ta tõesti rõve.
Kogu kammarajura hakkas pihta tegelikult sellest, et kui olime Rhodosele jõudnud ja sõitsime Faliraki`sse, siis olin suht oimetu oma suurest seljakotist ja bussipeatuses küsisin mingi baaritibi käest.. et kui kaugel on meie kodu. Tuli välja, et suht kaugel, et seljakottidega vantsida. Näkk soovitas võtta takso, ütles, et ca neli kuni viis eurot. Taksopeatus oli kohe bussipeatuse kõrval, aga see, mis järgnes, oli nii halenaljakas, et ajab siiani naerma.
Kui olin hinna kaubelnud kuue euro peale, siis vantsisime me kottidega tigeda taksistist vanamehe jälgedes - kes sülitas vasakule ja paremale ja ma ei saanud tükk aega aru, kus on nüüd siis see meie takso. Aga auto oli olemas, kotid viskasime ise pagasnikusse ja sõit läks lahti.
Taksojuht: "millega te tulite siia?"
Mina: "bussiga"
Taksojuht: "aga miks te peatus varem maha ei läinud - oleksite kohe saanud oma hotelli ja poleks pidanud raha raiskama."
mina: "aga ma ei teadnud, et nii on võimalik, sõitsime linna ja siis hakkasime uurima."
Ja siis läks märuliks, millest vähemalt ca viis minutit ei olnud dialoogi..
"te olete debiilikud! te ei jaga midagi sellest, kuhu tulete ja mida teete! kui te olete nii lollid, siis jääge parem oma koju ja püsige seal paigal. Kuradi hinnakauplejad! Kas teil on üldse aimugi, mis hinnad on taksosõidul Rhodosel? Kes teile ütles, et see hind on madalam, kui teile pakkusin? kas ta oli taksist?! kas ta oli taksist!?"
Vanamees möirgas kaua ja selle möirgamise taustal sain ka aru, et jala me enam ei oleks tõesti vantsinud seda pikka teed oma koduni, sest sõit oli suht pikk.
Aga ta oli üdini vastik ja suht jäle inimene ja kõige hullem oli see, et ta suutis minus tuua esile selle jäleda külje, mida olen üritanud endas maha matta - sügavale mulla alla.. või kuhu iganes,
"kuule sina - taksistide kunn! teeme nüüd nii, et oled kuss!" ja siis tegin seda Björgi "kuss, kuss, ssssh, ssssh.."
Ja siis ütlesin veel ühe koleda inglisekeelse väljendi, mida ei hakka siia tõlkima.
Aga vanamees jäi vait. Kuna sõit oli suht pikk, siis kohati kahtlesin, et äkki ta viib meid valesse kohta.. noh see ülemõtlemise värk.. Aga ta oli vihane - nii hirmus vihane. Ma siis mõtsin - kas tõesti mu esimene tõeline inimkontakt Rhodosel on selline kole - täis vimma ja viha ja vastastikust mürgipritsimist? Ja mismoodi ma nüüd siin edasi toimetan? Tegelikult oli asi lihtsalt ühes lollakas seniilses vanamehes, kelletaolisi kohtab Eestimaal ja eriti Tallinnas ca igal sammul. Sellised vanad õeluspead-tarkpead.
Aga selle esimese lühikese päeva jooksul olen juba armunud tiba Rhodose saaresse ja inimesed on ka nii lahedad siin. Ja meil on imemõnus kodu, koos köögiga, kus tegime täna esimest korda süüa. Ohh nõndasamuti oli ka Türgis. Ja mulle nii meeldib see, et nii kreeklased ja türklased oskavad teha nalja ja saavad ka ise naljast aru. Tihtipeale on see ka tiba must huumor aga see paneb mõlemad pooled täiega lõkerdama. Ja see on vahva.
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar