neljapäev, 12. juuni 2014

kurat, ma ei taha olla õel

Ja kurat küll, mul on kõrini oma kardinapuuga mässamisest. Nii kõrini, et lennutasin selle pika kaarega matsti vastu maad ja ma ei taha sellest enam näha ega kuulda. Ma ei tea, kas mul on õigus, aga kahtlustan oma naabripoissi, kes on õel ja lollakas. Nimelt saabusin täna oma koju ja avastasin, et mu kardinapuu koos kardinatega, mis eraldab elutuba magamistoast, on maha kukkunud. Algul ei pööranud ma sellele erilist tähelepanu, kuna sel üks katkine ühenduslüli - eks arvasin siis, et mingi maavõnge, mis on tingitud näiteks kaubarongisõidust, vibratsioonis selle maha. Hiljem algatades uurimustöid sain aru, et kardinapuu on rebitud kipsi küljest suht lahti. Kukkumise trajektoor oli kah valemoodi ja siis hakkasin oma kodus otsima asju, mis oleksid võinud olla kadunud, kui su juurde on tehtud Sissemurdmine. Siiani ainuke asi, mida ei suuda leida on mu tahvelarvuti, videokaamera leidsin ilusasti üles, kui otsisin patsikummi. Olin suht õnnelik.
Olen siiani õnnetu selletõttu, et rääkisin pikalt Siimuga, kel on täna sünna ja kes ei olnud ära teeninud mu vihapurskeid ja solvumist selle persooni üle, kes koperdas mu toas ja lõi minu jaoks kaose. Ma elasin omapoolse vihapurske verbaalselt talle välja, küll mitte tema suhtes vaid vahutades ja vahutades oma vihast.. sest olin tige.. ma ei tahtnud seda teha.. ausalt..
Perse see kuradi tahvelarvuti, ma saan ilma selleta ideaalselt elatud. Tänud saatusele või iseendale, et mu fototehnika vedeles mul autos juba neljapäevast saati. Ja seda ainult mu laiskuse tõttu. Vot seda ma nii lambist üle poleks elanud.
Aitäh Sulle Kristjan, kes Sa murdsid ära mu auto katusel oleva raadioantenni ja seda nii leebel moel, et sain selle kokku teipida ja siiani autos kuulen raadiot. Kui sa oleksid selle ülemise jupi visanud võssa, siis ei oleks see kindlasti õnnestunud.
Tänud laiskusele, et mu fototehnika vedeles mul autos, kui mulle siia sisse tuldi.. sest see oleks kõige hullem lops mu südamele, kui see kupatus oleks mult pihta pandud..
Nüüd elasin ennast jälle siia välja - olin kuri ja paha - tahtsin vahepeal kellegi silma välja torgata sellesamuse kardinapuuga. Aga see oli hetkeline tobe mõte ja ma homme hakkan juba korralikuks ausalt. No kurat, ma vähemalt proovin seda teha
PS: ma ei hoia enam oma uksi lahti, aknaid hoian vaid õhutuse peal ja ausalt, iga akna all on hundilõks - tule, kui tahad.. Kristjan

 Aga jäin siia netimaailma kuulama asju ja muusikat. Ja selle allpool loo siis meisterdas Valdo kokku, kes on üks lahe tegelane igati. Temaga sain kasiinomaailmas suitsunurgas tuttavaks, kui mina olin vist 21.. sealt sai alguse hüplik sõprus, mis on paganama kahtluse all siiani, kuna ta on nii ülbe tüüp, et ei viitsinud isegi Ameerikas eriti mu kaunitele kõnedele vastata :) Ehh, Valdo - ääsolvu, see ei ole lihtsalt mõeldav, onju?

Kommentaare ei ole: